Ekspordimahud kasvavad, kuid selle eest saadud raha väheneb
Kuigi aprillis jäi kaupade ekspordikäive möödunud aasta sama kuuga võrreldes sisuliselt samale tasemele ning aasta nelja kuuga on eksport isegi kerges languses (-0,4%), siis on ekspordimaht tegelikult kasvanud, kinnitas Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Esimeses kvartalis kasvas kaupade ekspordimaht aastataguse ajaga võrreldes 2%. Väljaveetud kaupadest saadud tulu vähenemise põhjuseks on aga Mertsina sõnul ekspordihindade langus.
Kuna Eesti suurim eksportiv sektor suunab oma käibest ligikaudu 70% välisturule, siis hindade langus koos nõrga välisnõudlusega on Mertsina sõnul peamiseks põhjuseks, miks ettevõtete käibe kasv on pidurdunud. Samal ajal on aga tööjõukulud kasvanud, mis vähendavad ettevõtete kasumlikkust. Kuna palgakasvu muutus on käibemuutusega võrreldes oluliselt jäigem (eriti siis, kui ettevõtete käive langeb), korrigeerivad ettevõtted oma palkasid aeglustuva või langeva käibe korral Mertsina sõnul mõningase viiteajaga. Paraku survestab palgakasvu kvalifitseeritud tööjõu nappus.
Lisaks ekspordihindadele on languses ka impordihinnad. Samas aitab impordihindade langust pidurdada nõrgem euro. „Euro nõrgenemine mõjub meie ekspordi konkurentsivõimele küll positiivselt ning tõstab osade siseostetud kaupade hindasid, kuid see puudutab otseselt vaid ligikaudu kolmandikku meie väliskaubandusest, mis toimub dollaris,“ märkis Mertsina. Kuna import on sel aastal vähenenud oluliselt rohkem kui eksport, on väliskaubandustasakaal Mertsina sõnul paranenud, mis on omakorda toeks (nõrgale) majanduskasvule. Impordi vähenemise taga on vähenenud investeeringud ja aeglustunud tootmismahukasv, kuna mõlemad tehingud sõltuvad sisseveetud materjalidest ja seadmetest.
Kuigi üldine välisnõudlus on veel nõrk, on sel aastal kõige enam langenud väljavedu Venemaale ja Lätti. Aastases võrdluses on eksport Venemaale vähenenud sel aastal juba 187 miljonit eurot. Ligikaudu kolmandik Venemaa-suunalise ekspordi langusest tuleb Mertsina sõnul aga re-eksporditavatest ehitusmasinatest, mille mõju Eesti majandusele on minimaalne. Samuti on oluliselt vähenenud piima- ja piimatoodete, jookide ning elektrimasinate ja seadmete väljavedu. Läti-suunaline ekspordi langus on üsna laiapõhjaline ning selle taga on peamiselt vähenenud piima, keemia- ja tekstiilitoodete, mineraalsete toodete sh. elektrienergia ja transpordivahendite väljavedu.
Kõige enam on kaupade ekspordis suurenenud sel aastal aga Rootsi- ja Hollandi-suunalise väljaveo maht ja osakaal. Kui Hollandi puhul tuleb kasv Mertsina sõnul valdavalt vaid põlevkivikütteõli ekspordi kasvust, siis Rootsi suunal on kasvanud kõige enam elektroonikatoodete ja mööbli eksport (nii pehme mööbel, kui ka puitmajad). Elektroonikatoodete eksport on sel aastal teatavasti tugevasti taandunud ning aprillis oli tegemist isegi langusega. Kuna elektroonikal on suur osakaal Eesti ekspordis (sh mobiiliseadmetel 12%), siis selle tootegrupi tootmismahu ja ekspordi langus mõjutab Eesti majanduskasvu väga oluliselt, toonitas Mertsina.
Meie lähiregioonis on välisnõudluse taastumine Mertsina sõnul väga ebaühtlane. Kui Venemaa majanduslangus lähiajal jätkub (sh jäävad sanktsioonid püsima), Läti, Leedu ja Norra majanduskasv aga aeglustub, siis meie suurematest kaubanduspartneritest on parimad kasvuväljavaated Mertsina sõnul Rootsil, Saksamaal ja Taanil. Soome majandus liigub tema sõnul küll tasapisi kasvu suunas, kuid sisenõudlus jääb lähiajal nõrgaks. Seetõttu ootame väiksemat ekspordikasvu kui möödunud aastal.
