Vassiljev: Advokaadibüroo streigimure on üle võimendatud
Advokaadibüroo mure selle üle, et ettevõtjaid võib tabada ettenägematu streigirisk, kui enne 5. juulit jääb kollektiivse töötüli lahendamise seadus muutmata, on selgelt üle võimendatud, kommenteeris Tervise- ja tööminister Rannar Vassiljev.
„Enneolematu“ streigirisk kindlasti kedagi ei taba. Toetusstreigi korraldamiseks peab samal ajal kuskil toimuma streik, nimetagem seda põhistreigiks, mida oleks võimalik toetada. Selleks, et põhistreik toimuda saaks, peab olema eelnevalt läbitud lepitusmenetlus riikliku lepitaja juures. Keskmiselt kestab lepitusmenetlus riikliku lepitaja juures kolm kuud. Riikliku lepitaja kantselei andmetel on neil hetkel käimas lepitusmenetlus vaid ühes ettevõttes ning seegi toimub rahumeelses õhkkonnas ning streiki õhus ei ole.
Lisaks tuleb põhistreigist ette teatada vähemalt 14 päeva. Kuna põhistreigist tuleb 14 kalendripäeva ette informeerida lisaks tööandjale ka lepitajat ja kohalikku omavalitsust, siis eeldan, et plaanitava põhistreigi kohta jõuab info suhteliselt kiirelt ka meediasse.
Seega, kui põhistreiki ei toimu, ei saa toimuda ka toetusstreike. Ei ole reaalne, et mõni ametiühing teeb täna tööd selle nimel, et töörahu katkeks ja saaks põhistreiki planeerima hakata ning selle kaudu toetusstreikide laine vallandada.
Statistikaamet meil kuni 2012. aastani töökatkestuste (põhistreik, toetusstreik, hoiatusstreik ja töösulg) kohta avalikult kättesaadavat statistikat ei loonud. Põhjuseks tõenäoliselt see, et töökatkestused on Eestis väga harvad. 2012. aastast alates on kättesaadavad andmed põhistreikide kohta. Viimased põhistreigid toimusidki aastal 2012, mil streikisid õpetajad ja meditsiinitöötajad. Nendega kaasnesid tõepoolest ka raudtee, ühistranspordi ja energeetikasektori toetusstreigid. Seega on viimastest streikidest möödas kolm aastat! See statistika ei toeta samuti artikli autori hirmu peagi saabuva streigilaine osas.
Päris tõene ei ole ka väide, et kui Riigikogu ei suuda 5. juuliks uut toetusstreigist etteteatamise tähtaega kehtestada, kaob etteteatamise tähtaeg üldse ja ettevõtjaid võib iga päev tabada ettenägematu töökatkestus.
Tõsi, toetusstreigist etteteatamise aega puudutav säte muutub kehtetuks. Kuid lisaks juba kirjeldatule peaks iga toetusstreiki planeeriv isik arvestama Riigikohtu lahendiga, mis nendib, et kolm päeva toetusstreigist ette teavitada on liiga väike aeg. Ehk teoorias võiks ju öelda, et etteteatamise kohustus kaob üldse, kuid vaidluse korral lähtuks iga kohus Riigikohtu otsusest ja alla kolmepäevane etteteatamise tähtaeg tunnistataks ebapiisavaks. Artiklis väidetakse ka, et erinevalt tavalisest streigist võib toetusstreigi ettevõttes korraldada ilma töötülita ja ilma eelnevate kohustuslike protseduurideta.
