Olerexi juhatuse liige: jääb üle ainult loota rahvasaadikute südametunnistusele
Mootorikütuste aktsiisitõstmise protsessid on olnud ülikiired. Aktsiiside tõstmise seaduse eelnõu kooskõlastati tavapärasest oluliselt erinevalt. Kui tavaliselt koosneb seaduse eelnõude kooskõlastamine mitmest kooskõlastusringist ning võib kesta mitu kuud, siis kütuseaktsiiside tõstmise eelnõu kooskõlastuseks anti aega vaid 5 tööpäeva ning Justiitsministeeriumi kooskõlastusring ühildati teiste ministeeriumidega. Seega liigutakse edasi visa sihikindlusega. 3. juunil peeti esimene kütuseaktsiise tõstva seaduse eelnõu lugemine riigikogus, mis lõppes ööistungiga, kuna opositsioon ei olnud soovitud arengutega päri. Arengutega ei ole päri ka Olerex. Aktsiisiseaduse teine lugemine pidi toimuma 10. juunil, kuid valitsus otsustas selle siduda enda usaldushääletusega.
Käesolevaga soovin koputada rahvasaadikute südametunnistusele ning palun igal rahvasaadikul riigikogus hääletusnupule vajutamise hetkel mõelda, millised olid riigikogu valimistel valimiskasti juures olnud inimeste tegelikud soovid ning valijatele antud lubadused. On ilmselge, et rahvale antud lubadused ning tänased kütuseaktsiisitõstmise plaanid ei lähe kokku, mistõttu on valijatele, neilt hääle saamise nimel, lihtlabaselt valetatud. Teisiti öeldes ei ole valijad tänasele valitsusele kütuseaktsiisitõstmise mandaati andnud. Palun rahvasaadikutel mõelda sellele, et riigikogu liige on rahva saadetud saadik, kes peab kuuletuma ennekõike rahvale, mitte aga erakonnast tulevatele käskudele ning hääletama riigikogus rahva soovide ja tahte järgi. Kui rahvasaadikule on südametunnistus natukenegi oluline, siis ta arvestab teda usaldanud rahva soove ja tegelikku tahet, mis on üks-üheselt vastavuses valimistel antud hääle ja mandaadiga.
Kütuseettevõtted on avalikult kõnelnud ning soovitanud valitsusel loobuda kütuseaktsiiside tõstmise plaanist. Lisaks kütuseettevõtetele on valitsusele püüdnud aru pähe panna endised peaministrid, majandusanalüütikud, erakonnakaaslased ning erinevate majandussektorite ettevõtted. Kurb on tõdeda, et valitsus ei ole tasuta jagatud soovitustest aru saanud või kui aru saadaksegi, siis ei ole soovitud arusaamist välja näidata. Visa sihikindlusega soovitakse majanduse arengule halba ning tõmmatakse plokkpidurit.
Diislikütuseaktsiis on meil juba täna Baltikumi kõrgeim. Nimelt on Eesti tänane diisliaktsiis Läti ja Leedu aktsiisidest vastavalt 18% ja 19% kõrgem. Poolaga võrreldes on diisliaktsiis Eestis 13% kõrgem. Vaatamata Eesti tänasele kõrgemale diisliaktsiisile ei ole naaberriigid oma aktsiise tõstma asunud, mistõttu tuleks valitsusel täna hoopiski kaaluda diisliaktsiisi langetamist tagamaks võrdne konkurents naaberriikidega.
Üheks kolmikliidu lubaduseks on alandada ettevõtete sotsiaalmaksu 1,5% võrra. See lubadus on kütuseaktsiisiplaani üks peapõhjuseid. Transpordiettevõtted võtavad valitsuse pakutava sotsiaalmaksu kingituse lahkelt vastu ning jätavad aktsiisitulu Lätile, Leedule või Poolale. Valitsus aga eeldab, et seesama ettevõte jätkab kallima hinnaga tankimist Eestis ning saab aktsiisitulu oma riigieelarvesse. See on aga läbinisti väär!
Ainsaks lootuseks tundub olevat rahvasaadikute südametunnistus. On selge, et valijad ei ole tänasele valitsusele kütuseaktsiisitõstmise mandaati andnud.
