Otsustatud: sanktsioonid Venemaale pikenevad poole aasta võrra

Euroopa Liidu suursaadikud leppisid kolmapäeval kokku, et majanduslikke sanktsioone Venemaale tuleb pikendada kuue kuu võrra järgmise aasta jaanuari lõpuni, ütlesid Euroopa Liidu diplomaatilised allikad.

Sanktsioonid Venemaa energia-, kaitse- ja finantssektorile kehtestati eelmise aasta juulis pärast seda kui Venemaa okupeeris Krimmi ja Euroopa Liit süüdistas neid Ukrainias tegutsevate sepratistide toetamises, vahendab Reuters.

Euroopa Liidu välisministrid peaksid otsuse kinnitama järgmise nädala esmaspäeval.

Eelmisel nädalal ütles Krimmi peaminister Sergei Aksjonov ELi plaane kommenteerides, et Lääneriigid teevad Krimmi vastaseid sanktsioone pikendades vea.

„Sanktsioonid mõistagi segavad meid, aga teisest küljest teevad vea need Lääneriigid, kes tahavad sanktsioone Venemaa suhtes pikendada. Nad jäävad kaotajateks, meie aga tuleme sellest välja,“ rääkis Aksjonov.

Tema sõnul on Krimm vaatamata kõigile sanktsioonidele ja probleemidele elanud selle aasta hindele „hea“. Aksjonov on kindel, et olukord hullemaks ei lähe.

„Kogu kahju, mida meie majandusele taheti põhjustada, on juba tehtud,“ märkis ta.

Sel esmaspäev kirjutas Financial Times, et Venemaa ja lääne äriühingud leidsid pärast aastast Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonide tingimustes tegutsemist võimalused, kuidas kahesuguse kasutusega kaupade (kaubad, mida võib kasutada nii sõjalisel kui ka mittesõjalisel otstarbel – toim.) tarnimisele USAst ja EList ning lääne pankadest kapitali kaasamisele seatud piirangutest mööda hiilida.

Konsultatsioonifirma Macro-Advisory partner Chris Weafer märkis, et teatud kaubad ja teenused on vaid teoorias sanktsioonide all. Sealjuures aga pigistavad lääne riikide valitsused silma kinni, kuigi teavad, mis toimub. Weafer oletas, et on lihtsalt vastu võetud otsus „sellest iga tänavanurga peal mitte pasundada“.