Kreeka lepe riigi panku ei päästaks
Isegi, kui Kreeka jõuab rahvusvaheliste kreeditoridega kokkuleppele, ei päästa see Kreeka pankasid.
Kreekas on viimasel kahel aastal vajanud pangad kaks päästmist. Ka kolmas päästmise vajadus näib vältimatu, kuna majanduslangus on kuhjanud üles halvad laenud, kirjutab Bloomberg.
Kreeka neli suuremat panka, kelle turuosa on bilansimahult kokku 91%, võivad näha, kuidas nende 12 miljardi eurone põhikapital haihtub halbade laenude katteks eraldiste tõttu. Isegi kui Kreeka jõuab Euroopa kreeditoridega kokkuleppele, et vabastataks järgmine laenuosa, vajavad pangad järgmistel laenupaketikõnelustel täiendavat päästmisraha.
Neli suurt panka – National Bank of Greece, Piraeus Bank, Aplha Bank ja Eurobank Ergasias – võivad vajada 16 miljardi euro osas täiendavaid halbade laenude provisjone, kui pooled maksetähtaja ületanud 59 miljardist eurosest halbade laenude portfellist tuleks maha kanda.
„Me oleme prognoosinud, et esimeses kvartalis teevad halvad laenud tipu, kuid nüüd ootame, et see juhtub millalgi 2016. aastal, kui majanduses toimub stabiliseerumine,“ ütles reitinguagentuuri Moody’se analüütik Nondas Nicolaides. „Risk on kõrge, et restruktureeritud laenud ja teised näitavad hädamärke. Võimalik, et pangad vajavad päästmisraha järgmist ringi.“
Kreeka pangad on kaotanud hoiustajate usaldust. Kui veel 2014. aasta novembris oli kreeklastel pankades hoiuseid 170 miljardit eurot, siis tänavu juuniks on need vähenenud umbes 130 miljardile eurole. Samal ajal on finantseerimise poolelt muutunud keskpanga sõltlaseks. 2014. aasta novembris olid Kreeka pangad võtnud keskpangast veidi rohkem kui 40 miljardit eurot laenu, kuid see on kerkinud nüüdseks juba 120 miljardi euro alla. Praktiliselt on pagenud hoiuste tõttu Kreeka pankades hoiused vaid napilt suurem vahend, kui keskpangast saadud laenud.
I kvartali tulemusi avaldades olid pangajuhid optimistlikud, et hoiuste lahkumine lõppeb ja asendub hoiuste juurdevooluga, kui Kreeka jõuab laenuandjatega kokkuleppele. Kuigi see lahendaks likviidsusteema, on sellel väike mõju pankade maksejõulisusele. Kui kokkulepe saavutataks, saaksid pangad taas ligipääsu Euroopa Keskpanga rahastamisele, mis on odavam Kreeka keskpangast raha laenamisest.
Kuna Kreeka kõnelused kreeditoridega ei ole kuigi palju edasi liikunud, kardetakse euroalalt lahkumist kui ka kapitali liikumisele piirangute kehtestamist. Viimane püüaks peatada hoiuste lahkumist pangandussüsteemist, kui piiratakse sularaha väljavõttu ja välismaale raha ülekandeid. Sellised piirangud lööksid majandust, kuna importijatel on kaupade eest raskem maksta ja tarbijad, kelle ligipääsu säästudele piiratakse, vähendaksid tarbimist.
