Alampalga läbirääkimised ummikus: ametiühingud pöördusid riikliku lepitaja poole
Läbirääkimised tööandjate keskliidu ja ametiühingute vahel jooksid ummikusse kuna kumbki poole ei teinud järeleandmisi oma seisukohtades.
Käärid kahe poole nõudmiste vahel on väga suured. Kui ametiühing nõuab järgmiseks aastaks alampalka 488 eurot ja ülejärgmiseks 609 euro, siis tööandjate hinnangul hinnangul võiks miinimumpalk olla 417 eurot järgmisel ja 448 eurot ülejärgmisel aastal.
Tööandjate keskliidu juhi Toomas Tamsari sõnul nad on pakkunud miinimumpalga kasvu, mis on suurem kui keskmise palga kasv, kuid ametiühingud seevastu soovivad tõsta alampalka kahel aastal järjest meie pakutud suurusjärgust kordades rohkem.
"Seejuures ei ole me kuulnud tõsiselt võetavat argumentatsiooni, millele nende nõudmine tugineb. Põhjendus, et muidu inimesed pettuvad, ei ole piisav," leidis Tamsar.
Riikliku lepitaja kaasamine võib tema sõnul tuua diskussiooni konstruktiivsust juurde.
Tamsar möönis, et ootused palgatõusule on muidugi kõrged ning neid on toitnud ka valimiste eelsed ebarealistlikud lubadused.
"Kuid tulles reaalsusesse ja vaadates majanduskeskkonda – palgad kasvavad juba pikka aega majandusest oluliselt kiiremini, Läti-Leedu oluliselt madalam alampalk jm – tooks alampalga tõstmine ametiühingute küsitud mahus kaasa just madalapalgaliste töökohtade kao. Strutuurse tööpuuduse ohule on viidanud ka Eesti Pank. Hindame, et paari aasta jooksul kaoks 20 000 töökohta," põhjendas Tamsar tööandjate seisukohta.
Ametiühingud leiavad aga, et tööandjad tahavad alampalga tõusu järsult pidurdada. "Kogu avalikkus räägib täna palgavaesuse probleemist - murest, et täistööajaga töötajatest suur osa ei tule Eestis kehtiva hinnatasemega toime ja vajavad erinevaid sotsiaaltoetusi. Meil on selles olukorras võimatu nõustuda tööandjate plaaniga," ütles Peterson.
