Kreeka pakkumine: tõstame makse, kuid pensione ja avaliku sektori palku ei vähenda
Kreeka väljapakutud uus meetmete pakett näeb ette kõrgemaid makse rikkamatele isikutele ja suurematele ettevõtetele, vähendab varasemat penisonile jäämist ning sotsiaalkindlustust, kuid jätab pensionid ning avaliku sektori palgad kärpimata.
Briti majandusleht Financial Times kirjutab Kreeka 11-leheküljelise dokumendiga tutvunud inimeste sõnadele tuginedes, et Kreeka valitsus usub, et uute meetmetega suudetakse sel aastal kokku hoida ning rahavoogu suurendada 2,7 miljardi euro võrra, mis on umbes 1,5 protsenti riigi sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Tuleval aastal peaks see summa olema 5,2 miljardit eurot ehk ligi 2,9% SKTst.
Uus kava ei puuduta pensionikärpeid, mis on olnud kõige valulikum erimeelsus Kreeka valitsuse ja laenuandjate vahel. Küll aga sisaldab see uusi makse, tööandjate ning töötajate makse, mis peaks sel aastal tooma 545 miljonit eurot ja tuleval aastal 1,86 miljardit eurot.
Kuigi selle aasta number jääb laenuandjate soovitud 1,8 miljardist eurost väiksemaks, hindavad Kreeka juhid, et tuleval aastal on kokkuhoid 1,05% SKTst ning 2017. aastal 1,1%. See on rohkem kui laenuandjate nõutud 1%.
Selle kokkuhoiu põhiline osa oleks Kreeka valitsuse peamise pensionikava panuste 3,9-protsendiline kasv, mis peaks tuleval aastal koguma 800 miljonit eurot. Uus varase pensioni kava- mille kohaselt 2025.aastaks tõuseks pensioniiga 67 aastani ning tulevast aastast lõppeks varajane pensionile jäämime- peaks tuleval aastal andma kokkuhoidu 300 miljonit eurot.
Käibemaks peaks tõusma 23 protsendini. Vähendatud 13-protsendiline käibemaksu määr rakenduks osadele kaupadele, nende seas ka energiale, kuigi laenuandjad on nõudnud, et sellele rakenduks kõrgem määr, mis lubaks riigikassasse koguda igal aastal lisaks 1,8 miljardit eurot.
CNBC kirjutab, et ELi presidendi Donald Tuski kinnitusel on Kreeka uued plaanid positiivne samm edasi, mis annavad lootust kokkuleppeks. Seevastu Saksamaa kantsler Angela Merkel hoidis ettevaatlikumat joont ning tõdes, ei saa anda mingit garantiid, et kokkulepe sünnib. „Palju tööd on veel teha,“ hoiatas ta. Hoiatust on jaganud ka Rahvusvahelise Valuutafondi juht Christine Lagarde.
Kreeka ettepanekuid peaks nüüd Eurogrupi rahandusministrid arutatama kolmapäevaõhtusel kohtumisel. Neljapäeval peaksid eurotsooni juhid Kreeka kava veelkord üle vaatama ning ettepanekud kas heaks kiitma või tagasi lükkama.
Kreeka on uue plaani osas lõhestunud
Kreeka opositsioonipartei Uus Demokraatia parlamendi liige Adonis Georgiadis kinnitas CNBC-le, et ettevõtetele ning rikkamatele elanikele kehtestatavad kõrgemad maksud tapavad majanduse ning laenuandjad, nn troika ehk Euroopa Komisjon, Euroopa Keskpank ning IMF ei tohiks neid heaks kiita. „Tsipras (Kreeka peaminister Alexis Tsipras- toim.) püüab vahetada reforme uute maksude vastu ja troika ei tohiks midagi sellist aktsepteerida,“ rääkis ta. „Memorandumi idee oli muuta meie majandus konkurentsivõimelisemaks ja elujõulisemaks, et suudaksime laenuga reaalses maailmas ellu jääda, kuid kõik need maksud tapaksid majanduse,“ kinnitas ta.
Georgiadise sõnul sunniksid kõrgemad maksud rikkamad inimesed Kreekast lahkuma ning selle sammuga antakse hoop investeeringutele. „Päeva lõpuks on meil vähem raha… Nad (Syriza) ei saa meid sundida programmi, mis hävitaks majanduse igaveseks,“ ütles ta.
Eelmises valitsuses tervishoiuministri portfelli hoidnud Georgiadis tunnistas, et kuigi ta ei tea, kas hääletaks parlamendis ettepanekute poolt või vastu, ei tahaks ta siiski, et Kreeka peaks eurotsoonist lahkuma. See võiks aga juhtuda, kui Kreeka parlament kokkuleppe tagasi lükkaks.
Tsiprase peaks murelikuks tegema asjaolu, et ettepanekuid ei tervitata ülevoolavalt ka tema enda leeris. Syriza parlamendisaadik Costas Lapavitsas tunnistas, et on pakutud reformide pärast väga mures.
