Austraalia esirikas plaanib kärpida töötajate palka

Austraalia rikkaim inimene Gina Rinehart tahab läbi viia Austraalias Roy Hilli kaevanduses läbi palgakärped, et säilitada töökohti, kirjutab Sydney Morning Herald.

Palka plaanitakse kärpida umbes 60% töötajatest. Palgakärpe ulatus on 5-10% palgast. Samuti pakutakse uutele töötajatele madalamat palka. Palgakärbe puudutab umbes 540 töötajat. Roy Hilli juhatuse esimeest Barry Fitzgeraldit tabab samuti 10% palgakärbe.

„Austraalia kaevandused peavad säilitama konkurentsivõime,“ ütles Fitzgerald.

Tööjõukulud moodustavad umbes kolmandiku kaevanduse kuludest.

Ettevõte ei garanteeri, et Roy Hillis ei tule koondamisi. Ka plaanitud 2000 töökohta ei pruugi teoks saada.

Rinehart’ile Hancock Prospectingile kuulub 70% Roy Hilli projektist.

Umbes 40% madalapalgalist töötajat 930st säästetakse palgakärbetest. Suurimad kärped tabavad ettevõtte juhte.

„Me tunnetasime, et tähtsam on säilitada inimestele töökohad, mitte vähendada töötajate arvu, et vastata turuolude muutustele,“ ütles Fitzgerald.

Tema sõnul tõusid toorainebuumi käigus palgatasemed pikaajaliselt jätkusuutmatule tasemele.

Ettevõttele ja laiemalt sektorile on mõjunud halvasti rauamaagi madalamad hinnad.

Ettevõtte juhi sõnul on Roy Bay ehituse valmimisaste 85%. Esimene rauamaak peaks sealt tulema septembri lõpus.

Rinehart ütles, et Austraalia võiks olla rohkem India moodi. India peaminister Narendra Modi on vähendanud bürokraatiat.

„Vähem kui aasta valitsuses olles on ta kahekordistanud majanduskasvu, mis on inimestele kasulik,“ kiitis Rinehart Modit.

„Austraalia poliitikud on tõsiselt üllatunud, kui ma küsin neilt, kui palju lubasid ja litsentse on tarvis, et saaks majada kaevandust,“ ütles Ta. „Nad arvavad, et neid on tarvis umbes sadakond, kuid Roy Hilli jaoks oli vaja üle 4000 loa ja litsentsi ja see ei sisalda veel ehituslubasid.“

Rineharti sõnul ajab selline bürokraatia Austraalias kulud üles ja seda ei saa Austraalia endale lubada.

USA ajakiri Forbes on hinnanud Gina Rineharti rikkuse 11,8 miljardile USA dollarile ehk 10,5 miljardile eurole.