„Kreeka valitsus kasutab kõiki oma õiguseid,“ ütles Kreeka rahandusminister Yanis Varoufakis. „Me kaalume Euroopa Kohtust tõkendi võtmist. EL lepingud ei näe ette euroalalt lahkumist ja seetõttu me keeldume lahkumast. Meie liikmelisus ei ole läbiräägitav.“

Euroopa suurjõud hoiatasid Kreekat, et riik sunnitakse rahaliidust välja, kui Kreeka pühapäevasel referendumil lükatakse tagasi kasinusmeetmed.

„Kaalul on see, kas Kreeka soovib jääda euroalale või riskib lahkumisega,“ ütles Prantsusmaa president Francois Hollande.

Saksamaa asekantsler ja sotsiaaldemokraatide liide Sigmar Gabriel ütles, et Kreeka inimestel ei tohiks olla illusioone otsustava valiku ees. „On täiesti kristallselge, mis on kaalul. Sisuliselt küsitakse jah või ei euroalale jäämise osas,“ ütles ta.

Kohtutõkendi võtmine EL institutsioonide vastu oleks pretsedenditu, muutes kriisi vaid keerulisemaks.

Kreeka kaalub Euroopa Keskpanga vastu kohtusse minekut, kuna Kreeka pankadele antav erakorraline likviidsusabi külmutati 89 miljardi euro peal. Keskpank keeldus Ateena soovitud 6 miljardi eurosest erakorralise likviidsusabi suurendamisest, et pangad tuleksid toime raha väljavõtuga pankadest.

Syriza partei süüdistab Euroopa Keskpanka selles, et keskpank ei täida kohustust tagada finantsstabiilsus. „Kuidas nad saavad õigustada Kreeka pangandussüsteemile pangajooksu käivitamist,“ ütles üks ametnik.
Varoufakise sõnul jätkub Kreekal piisavalt likviidsust kuni referendumini, kuid nädalavahetusel kehtestatud kapitali liikumise piirangud on muutnud Kreeka ettevõtete elu keeruliseks.

Raha liikumisele lubade andmise otsustab erakorraline maksete komitee, kes langetab makseload kulutuste tähtsuse alusel.

Kreeka pankade nädalaks sulgemine ja kriisi oluline eskaleerumine tuli investoritele üllatusena.

Kreeka ja kreeditoride vaheline võitlus on muutunud sügavalt isiklikuks. „Hea tahe on täielikult haihtunud,“ ütles Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker.

Ta süüdistas Kreeka peaministrit, et ta ei räägi oma inimestele pakkumise tingimustest kogu tõde.

„Mängides demokraatiat 18 teise riigi vastu ei ole suurele Kreeka rahvale kohane,“ ütles Juncker. Ta märkis vihaselt, et ta on püüdnud ja uuesti püüdnud jääda kreeklaste poolele, kuid raske on peatada sündmusi, mis arenevad omasoodu. „Ei tähendaks seda, et Kreeka ütleb ei Euroopale,“ ütles ta.

„See ei ole pokkerimäng,“ ütles ta. „Ei ole sedasi, et üks on võitja ja teine kaotaja.“
Ta lisas, et tunneb end Kreeka valitsuse taktikast ja populistlikest mängudest reedetuna.

Üks Syritza parlamendiliige Dimitris Papadimoulis väljendas Ateenas levivaid meeleolusid. „Juncker kutsub üles valitsust kukutama,“ lausus ta.