Aprillis algas pagemine võlakirjadest, kui Euroopa Keskpanga tugiostud olid viinud enam kui 2 triljoni dollari ulatuses euroala riikide võlakirjade tootlused alla nulli. Et tootlus oli nii vilets ja majandus hakkas näitama paranemise märke, pages raha võlakirjadest.

Keskpanga juht Mario Draghi vaid valas õli tulle, öeldes, et investorid peavadki harjuma kõrge volatiilsuse (kõikuvuse) perioodidega. Hiljuti taas lahvatanud Kreeka võlakriis õõnestas Euroopa perifeerimaade võlakirjade jalgealust ja isegi tõi osa raha tagasi suhteliselt turvalistesse Saksamaa valitsuse võlakirjadesse.

Bank of America Merrill Lynchi valitusste eurovõlakirjade indeks näitab, et sel kvartalil on euroala valitsuste paberid pakkunud kuni 29. juunini 5,7% kaotust. See on halvim kvartal alates 1985. aasta lõpust, kui alustati indeksi arvutamist. Hävingut juhtisid Kreeka võlakirjad 16% langusega. Saksamaa võlakirjad tõid 4,7% kahjumi ja Hispaania omad 6,4% miinust.

Alates võlakirjade kokkuostu programmi algusest 9. mail kuni 26. maini on Euroopa Keskpank ostnud 194 miljardi euro eest võlakirju.