Krediidipank: Finantsinspektsioon andis avalikkusele eksitavat infot
1. juulil levitas finantsinspektsioon eksitavat pressiteadet riigikohtus vastu võetud otsuse kohta, teatas Krediidipank.
"Riigikohtu üldkogu sedastas 1. juuli 2015 otsusega just selle, mida menetlusosalised ja Harju Maakohus püüdsid finantsinspektsioonile selgitada alates 2013 aastast. Riigikohtu üldkogu otsuse kohaselt puudus ja puudub finantsinspektsioonil jätkuvalt õigus iseseisvalt tsiviilkohtumenetluses osaleda," selgitas Krediidipanga kommunikatsioonijuht Allan Soon.
"Eesti Vabariigi osalemise küsimus kõnealuses menetluses on seni ebaselge, kuivõrd finantsinspektsioon ise on Eesti Vabariigi huvides hagi esitamist korduvalt eitanud. Menetlusnorm, mis andis finantsinspektsioonile õiguse esindada Eesti Vabariiki, jõustus alles 29. märtsil 2015. aastal ehk rohkem kui aasta peale hagi esitamist," lisas ta.
Soon rõhutas, et AS Eesti Krediidipank peab oma tegevuses ja ka mistahes järelevalvelises menetluses õiguspärasuse järgimist väga oluliseks.
Finantsinspektsioon teatas eile, et riigikohtu üldkogu otsuse kohaselt on põhiseadusega kooskõlas finantsinspektsiooni õigus nõuda kohtu kaudu krediidiasutuse üldkoosoleku, nõukogu või juhatuse otsuste kehtetuks tunnistamist.
AS Eesti Krediidipank, East European Capital Investment Ltd ja RLS Finance SA arvasid, et vastavat õigust andev krediidiasutuste seaduse § 106 on põhiseadusega vastuolus. Riigikohtu üldkogu sellise käsitlusega ei nõustunud, rõhutas pressiteates finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler.
