Suurema osa ülekulust tekitas Kreeka valitsus, kelle juhtimisel ehitati ülikallid ja spetsiifilised rajatised olümpiamängude võõrustamiseks – olümpiaküla, meediakeskus, olümpiastaadion, süsta- ja kajakisõidu keskus ning paljud teised analoogsed suure spordipeo pidamiseks vajalikud ehitised.

Kui atleedid 2004. aasta august lõpus mängudelt koju tagasi läksid, seisid mängude organiseerijad karmi fakti ees – Ateenal pole mingit plaani, mida selle toredusega edasi teha ega ka vajadust selleks.

Majanduskriisiga vaevlevas Ateenas, kus juba oli nähtud ka mitme teise linnaosa tühjenemist, muutusid olümpiarajatised inimtühjadeks kummituslikeks kolossideks.

Fotod, mida saab näha siin, on tehtud eelmisel aastal – lagunevad, rüüstatud hooned, rohtu kasvanud staadionid, tühjad basseinid, hoonetekompleks, kuhu pidi tulema elamurajoon – kõik on räämas ja inimtühi.

Praegu on see kriisis viskleva ja euroalast lahkumise serval kõikuva Kreeka jaoks muidugi üsna tähtsusetu faktike.