LOE, kes kuuluvad eurotsooni ja miks Kreeka lahkumine oleks ränk löök Kosovo ja Montenegro majandusele

Peale kasinusmeetmetele „ei“ ütlemist, võib Kreekast saada esimene riik, mis lahkub eurotsoonist. Mida aga tsoonist lahkumine kaasa toob ja miks mõjutab see otsus Montenegro ja Kosovo majandust?

Hetkel moodustavad eurotsooni 19 Euroopa Liidu riiki, kes on euro kasutusele võtnud. Tsooni rahanduspoliitika üle otsustab Euroopa Keskpank, mille juhatusse kuuluvad liikmesriikide rahvuslike keskpankade juhid (sealhulgas ka Eesti Panga juht). Enamus otsuseid tehakse koostöös Eurogrupiga, millesse kuuluvad liikmesriikide rahandusministrid.

Eurotsooni „ametlikud partnerid"

Huvitaval kombel pole euro eksklusiivselt vaid Euroopa Liidu liikmesriikide ametlik valuuta.

Andorra, Monaco, San Marino ja Vatikan on sõlminud Euroopa Liiduga ametliku leppe, mille kohaselt on neil õigus kasutada eurot ametliku valuutana ja anda välja enda rahvusliku kujundusega münte.

Kosovo ja Montenegro kasutavad samuti valuutana eurot, aga ühepoolselt. See tähendab, et euro on kasutusele võetud omaalgatuslikult, Euroopa Liiduga pole ametlikku lepingut sõlmitud ning õigus raha väljastada puudub.

Kuidas said Montenegro ja Kosovo euro?

1990ndatel aastatel olid Montenegro ja Kosovo osaks Serbia riigist, kuid ei soovinud kasutada jugoslaavia dinaari, sest kardeti, et Serbia võib poliitilistel põhjustel kasutada valuutat nende provintside destabiliseerimiseks.

Seega võeti lääne abiga kasutusele saksa mark. Kui aga Saksamaa läks 2002. aastal üle eurole, tegid sama ka Kosovo ja Montenegro. Balkani maadel lubati küll esialgu margad eurodega asendada, kuid hiljem on nii Euroopa Keskpank kui ka Euroopa Liit olnud mitteametliku euro kasutamise vastu.

Kreeka euroalast lahkumine

Kui Kreeka peaks eurost loobuma, minnakse ilmselt üle uuele valuutale, mis on väärt tunduvalt vähem kui euro. Samal ajal üritaksid kreeklased pangast välja võtta nii palju sularaha kui võimalik.

Kosovo pealinnas Pristinas, Raiffeiseni pangas töötav kaupleja Fisnik Latifi usub, et sellisel juhul valitseks turul ebakindlus, mille tulemusel euro väärtus langeb.

Kosovo ja Montenegro on euro väärtuse suhtes tundlikud

Kuna Kosovo ja Montenegro ei kuulu eurotsooni, pole nad ka Euroopa Keskpanga ega Eurogrupi liikmed ning ei saa keskpangalt likviidsusabi. Kriisi korral pole võimalik ka valuutat juurde trükkida

„Kui Kosovo ja Montenegro keskpankadel peaks tekkima suurem nõudlus rahatähtede järele, ei saa nad raha juurde trükkida ega küsida Euroopa Keskpangalt abi nagu Kreeka, vaid peaksid kasutama oma välisvaluutareserve, et aidata oma panku," sõnas üks Raiffeiseni panga vanemökonomiste.

Valitsus on optimistlik

Kosovo ja Montenegro valitsused on välistanud kõige mustema stsenaariumi ning ei usuta, et Kreeka loobub eurost.

„Me ei näe koheseid riske järgnemas Kreeka potentsiaalsele lahkumisele rahaliidust," sõnas Kosovo rahandusminister Avdullah Hoti.