Merkel saab Kreeka puhul valida kahe halva vahel
Viis aastat Kreeka kriisiga tegelenud Angela Merkel on suutnud säilitada ja isegi tugevdada oma mainet Euroopa kõige edukama poliitiku ja juhina – seda nii kodumaal kui ka mujal maailmas.
Kuid enam mitte. Sel nädalavahetusel koguneb eurogrupp arutama kolmanda võimaliku abiprogrammi andmist Kreekale ja Merkelil ei ole rahvasaadiku hinnangul võimalik võita kummastki otsusest – olgu see abiprogrammi kasuks või kahjuks, vahendab majandusportaal Financial Times.
Ta peab otsustama, kas toetada uut laenumakset ja hoida problemaatilist Kreekat euroalas või säästa raha ja seista silmitsi ennustamatute tagajärgedega, mida võib tuua Grexit (Kreeka lahkumine eurotsoonist) ja Euroopa Liidu integratsiooni ajaloo esimene tagasikäik.
Kui liidukantsler otsustab Kreekat taas päästma rutata, ootab teda maksumaksjate pahameeletorm kodumaal, kus üha enam inimesi on järjekorras juba kolmanda abiprogrammi andmise vastu. Samuti võib see lüüa kõikuma Merkeli jalgealuse koduerakonnas, kus on samuti kasvamas vastumeelsus Kreeka peaminister Alexis Tsiprase ja riigi võlausaldajate suhtes.
Kuid arvestades Merkeli ametipositsiooni, tähendaks Grexit kriitikalainet Merkeli suunas rahvusvahelisel tasemel ja süüdistusi Euroopa Liidu solidaarsusmanifesti põrumises. „Merkel ei saa, jättes endast mulje kui Ateenale järeleandjast, riskida poliitilise killustumisega kodumaal, samas Grexiti korral oleks kogu Euroopa olukord ettearvamatu,“ selgitas Berliini mõttekoja esindaja Daniela Schwarzer.
Ükskõik, milline otsus sel nädalavahetusel Brüsselist tuleb, ei ole võimalik euroala tulevikku ette näha. Pankroti veerel oleva Kreeka päästmine võib olla kulukas ja keeruline, samas ka Grexiti korral tuleks Euroopa Liidul Kreekat aidata, et vältida sotsiaalset kaost, ning euro saatus sattuks küsimärgi alla.
