Võlausaldajatele saadetud dokument koosneb kolmest osast: kirjast peaminister Alexis Tsipraselt, spetsiifilisemast kirjast rahandusminister Eukleides Tsakalotos ja 13-leheküljelisest reformikavast.

Üheski dokumendis ei ole mainitud võlaleevendust, mille eest võitles eelmine rahandusminister, esmaspäeval tagasi astunud Gianis Varoufakis. Nii Tsipras kui ka Tsakalotos mainivad oma kirjades selgesõnaliselt, et soovivad jääda Euroopa Liitu ja eurotsooni.

Reformikava sisaldab aga peaaegu kõiki neid ettepanekuid, millest kreeklased eelmisel nädalavahetusel referendumil ülekaalukalt keeldusid. Sealhulgas on Ateena nõus läbi viima pensionireformi ja tõstma makse, et suurendada riigieelarvet. Ka trotsi tekitanud käibemaksutõusu saartel asuvatele hotellidele on Kreeka valitsus valmis abiprogrammi nimel läbi viima.

Kreeka on palunud võlausaldajatelt 53,5 miljardit eurot võlgade katteks kuni 2018. aastani, eelarveülejäägi kohta seatud eesmärkide ülevaatamist ning riigi pikaajaliste võlgade „ümberprofileerimist“.

Ettepanekud sisaldasid ka kaitsekulutuste kärpeid, kindlat ajagraafikut erastamiseks (sealhulgas Pireuse sadam ja regionaalsed lennuväljad), restoranide käibemaksu tõstmist ning vaesematele pensionäridele makstava lisa kärpimist.