Kuidas läks SEB viimane töökvartal Riho Undi käe all? Kas Eestis on taas eluasemelaenude buum?
SEB Eesti üksused lõpetasid teise kvartali 18,9 miljoni eurose kasumiga, teatas pank. Aastaga kasvas kasum ligi 3%. SEB tegevustulud ulatusid teises kvartalis 34,1 miljoni euroni (mullu 33,6 miljonit eurot) ning kulud 15,1 miljoni euroni (mullu 15,1 miljonit eurot).
„Augustis saab läbi minu viieaastane töö SEB Eesti juhina ning ma asun tööle SEB peakorterisse, et seista seal hea SEB Baltimaade ettevõtete panganduse arengu eest,“ kirjutas Riho Unt. „Viimased viis aastat on olnud pangale edukad ning SEB on majanduskriisist väljunud väga tugeva pangana. Tänan SEB kliente, koostööpartnereid ja töötajaid koostöö eest. SEB Eesti juhatuse esimeheks on 1. augustist senine SEB Balti divisjoni ettevõtete panganduse juht Allan Parik.“
SEB Eesti majandustulemused on mõjutatud madalatest intressimääradest ja madalast investeerimisaktiivsusest, samuti finantsturgu mõjutavatest regulatiivsetest tegevustest. SEB laenukvaliteet püsib väga hea ja seda toetab meie aktiivsus nõustamise pakkumisel klientidele, et olulised majandusotsused oleksid langetatud riske arvestades.
Eraklientide hoiused kasvasid SEB II kvartalis aastaga 6,2%.
Madalad hoiuse- ja laenuintressid suunavad peresid parandama oma elamistingimusi ja nii kasvas eluasemelaenude väljastamine SEB-s teises kvartalis 35% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.
Pered võtavad kohustusi kinnisvaraturul vastutustundlikult – 70 protsenti tänastest eluasemelaenudest võetakse koos laenukaitse kindlustusega, mis kaitsevad laenuvõtjat makseraskuste tekkimise eest. Eraisikute laenuportfell suurenes aastaga 4 protsenti, mistõttu ei ole veel põhjust rääkida liigkiirest laenukasvust.
Viimase aasta jooksul on mobiilipanga kasutamine SEB klientide seas kasvanud 58 protsenti, teatas pank.
Kui erakliendid naudivad hetkel küllalt muretut ajajärku, siis ettevõtete jaoks ei ole olukord niivõrd pilvitu. Palgakasv turul on tulnud põhiliselt ettevõtete kasumi arvelt. Ettevõtete kasumlikkus on langustrendis ja see on omakorda sõnumiks, et senine palgakasv ilma lisandväärtuse kasvuta ei ole jätkusuutlik. Siiski võib palgasurve pikas perspektiivis olla ka positiivse mõjuga, suunates ettevõtjat oma äri senisest efektiivsemalt korraldama ning uusi turgusid ja turunišše otsima.
On näha, et ettevõtjad ei soovi madala välisnõudluse ja ebakindla geopoliitika tingimustes tulude jätkuvaks kasvatamiseks investeerida. Lisaks on tunda, et geopoliitilised pinged on Baltikumi majanduskeskkonda, kui uute investeeringute tegemise piirkonda, välisinvestorite silmis vähendanud. Uusi ja suuri pikaajalisi välisinvesteeringuid on Baltikumi piirkonda suunatud vähe ja valdav osa neist tehakse kodumaise kapitali või juba olemasolevate välisinvestorite poolt.
Eesti ettevõtjate jaoks, eriti just transpordi-, majutuse- ja põllumajandusvaldkonnas, on märgata Vene-Ukraina konfliktiga seotud negatiivsete mõjude realiseerumist. Praeguse info põhjal ei ole normaalsete kaubandussuhete taastumiseks lähiajal lootust, mistõttu on ettevõtjad aktiivselt otsimas kliente teistes riikides või on sunnitud mõjutatud valdkondades oma äritegevust reorganiseerima. Paljude ettevõtete kasvu pidurdab ka Soome majandussurutis. Keerulisest majanduskeskkonnast hoolimata püsivad Eesti ettevõtete finantsnäitajad tugevad.
