Halduskohus nõustus riigiga: Tallinn pettis KIK-i sadade tuhandete eurodega
Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu ja Loksa abilinnapea Andres Kaskla asutatud MTÜ Keskkonnateenused ja riikliku Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) vahel käib juba kolmeveerand aastat vihane võitlus, sest KIK-i meelest on Tallinna jäätmejaamadega tegelev MTÜ riiklikku KIK-i jultunult petnud.
"Tallinna halduskohus jättis Tallinnale kuuluva MTÜ Keskkonnateenused kaebuse täies mahus rahuldamata. Seega leidis kohus, et KIK-i ligi 400 000eurone nõue oli õiguspärane," kinnitas KIK-i esindaja Elina Kink.
Esimese kohtuastme otsus ei jõudnud paraku jõustuda, kuna MTÜ Keskkonnateenused kaebas otsuse edasi Tallinna ringkonnakohtusse. "MTÜ Keskkonnateenused ei ole nõus Tallinna halduskohtu otsuse põhjendustega tervikuna ja kaebas otsuse edasi täies ulatuses. MTÜ Keskkonnateenused on seisukohal, et halduskohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme, ebaõigesti hinnanud tõendeid ja oluliselt rikkunud kohtumenetluse norme," rääkis MTÜ Keskkonnateenused juhatuse liige Kristel Kivijärv Ärilehele.
Tallinna ringkonnakohtus toimub istung alles 10. novembril.
Ärileht tundis juba mullu sügisel alanud vaidluse vastu huvi, kuna siinkirjutajale jäi silma, et Rahumäe surnuaia kõrval asuvasse jäätmejaama veetud kalmistujäätmed on hakanud nö oma elu elama ehk kasvama ja vohama.
Keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) ja linna MTÜ vaidlus rahataotluse üle jõudis mullu sügisel kohtusse. KIK-i väitel esitas MTÜ Keskkonnateenused oma jäätmejaamade rajamiseks esitatud rahataotluses tegelikkusest neli korda suurema prügikoguse. Seetõttu otsustati Tallinna MTÜ-le antud toetust vähendada. Pealinna MTÜ ei olnud KIK-i süüdistusega päri ja kaebas riigile kuuluva asutuse otsuse kohtusse.
Et aru saada, mis täpsemalt Tallinna MTÜ ja KIK-i vahel juhtus, peab naasma mõne aasta tagusesse aega, 2011. aasta detsembrisse, kui KIK otsustas eraldada äsja Tallinna ja Loksa linna asutatud MTÜ-le Keskkonnateenused üle kahe miljoni euro (täpsemalt 2 011 965,91 eurot) jäätmejaamade, prügisortimise ja -kompostimise ning eriseadmete ostmise jaoks. 2014. aasta veebruaris vaatas KIK otsuse üle ja leidis, et MTÜ on osa raha – 369 703,33 eurot – n-ö abikõlbmatult kasutanud.
KIK rahastas MTÜ Keskkonnateenused projekti „Ümberlaadimis- ja jäätmejaamade rajamine ja tehniline varustamine”, mille eesmärk oli jäätmete liigiti kogumise ja käitlemise korraldamine Tallinna kalmistutel ja linnas ning Loksa linnas. Projekti käigus pidi MTÜ korraldama Rahumäe, Liiva, Pärnamäe ja Loksa jäätmejaamade ehitamise ning eri seadmete ja konteinerite ostu.
MTÜ esitas oma algse rahataotlusega ka hinnapakkumused iga jäätmejaama ehitustöödeks. Pärnamäe jäätmejaama hinnapakkumuses sisaldus kompostimisala ladustatud jäätmete teisaldamine 50 meetri kaugusele. Paberite järgi olevat seal rämpsu olnud 12 600 tonni jagu.
Muutused projektis
„KIK leidis, et jäätmete teisaldamine ehitusplatsilt on mõistlik, põhjendatud ja vajalik, kuna ehitusplatsil asunud kalmistujäätmed oleksid takistanud jäätmejaama rajamist. Toetuse saaja avaldas 27.04.2012 riigihangete registris hanke dokumendid, milles oli märgitud alatöö „Prahi äravedu” ja prügi koguseks samuti 12 600 tonni. Sellest lähtusid pakkujad hankepakkumiste esitamisel,” rääkis KIK-i esindaja Elina Kink.
Pärnamäe riigihanke tulemusel sõlmiti 13. juunil 2012 Lemminkäinen Eesti AS-iga ehituse töövõtuleping. Seejärel tekkisid probleemid.
„Esiteks leidis KIK järelevalve käigus, et toetuse saaja muutis konkreetset projekti tegevust taotluses esitatuga võrreldes sisuliselt ja olemuslikult. Uues sõnastuses jäi jäätmete teisalduskoha leidmine Lemminkäineni kohustuseks, kellel ei olnud muid võimalusi jäätmete teisaldamiseks kui nende käitlemiseks üleandmine. Sellist jäätmete äravedu ja lõplikku käitlemist ei olnud aga taotluses ja selle lisades tegevusena välja toodud,” kirjeldas Kink.
„See muudatus tõi kaasa märkimisväärse hinnatõusu. Tegemist ei olnud nende poolt juhusliku või hooletusest tekkinud muudatusega – toetuse saaja on ise välja toonud asjaolud, millest lähtuvalt ta otsustas just sellise sõnastuse kasuks, kuid KIK-i arvates pole need põhjendatud,” rõhutas KIK-i esindaja.
Teiseks tellis KIK ekspertiisi, mille tulemusel selgus, et tegelikult ei olnud platsil mitte 12 600 tonni, vaid ligikaudu neli korda vähem prügi. „Mõlemast eeltoodud asjaolust tulenevalt pidi KIK vähendama 370 000 euro võrra summat, mida jäätmete teisaldamise kuluna saab lugeda abikõlblikuks ehk mõistlikuks, põhjendatuks ja vajalikuks,” lisas Kink.
Vaidlus jõudis mullu oktoobri lõpus esimese kohtuistungini. „MTÜ Keskkonnateenused ei ole nõus KIK-i väitega, et platsil oli jäätmeid 3247 tonni. KIK on jäätmete kogust hinnanud tagantjärele, kui jäätmeid platsil enam ei olnud,” ütles MTÜ juhatuse liige Kristel Kivijärv toona.
„MTÜ ei nõustu KIK-i otsusega, sest nende arvutuskäik ja metoodika, mille alusel on KIK tagantjärele jäätmete koguse määranud, põhineb KIK-i subjektiivsel hinnangul ega ole kontrollitav,” oli Kivijärv ka mullu oktoobris veendunud.
MTÜ Keskkonnateenused asutasid Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu ja Loksa abilinnapea Andres Kaskla vahetult pärast 2011. aasta jaanipäeva. MTÜ eesmärk oli saada KIK-ilt raha, et käivitada Tallinnas ja Loksal projekt „Ümberlaadimis- ja jäätmejaamade rajamine ning tehniline varustamine”.
