Ligi 400-aastane ettevõte püüab mõista, millega ta tegeleb
See ettevõte on Jaapani kaubandusfirma Mitsui & Co., mille juured lähevad ajaloos tagasi ligi 400 aastat ettevõtja Hachirobei Mitsuini, kes muutis oma isa sake ja sojapoe ettevõtteks, mis müüs tol ajal kõike inimestele vajalikku.
Sajandite jooksul tegeles ettevõte kõigega alates siidist kimonote tootmisest kuni pilvelõhkujate ehitamiseni. Ettevõte on haakinud enda küljest lahti tuntumad ettevõtted nagu Toshiba ja õlletootja Sapporo Beeri. Mitsui rahastas isegi väikest puuvillase kanga tootjat Toyotat, mis otsustas hakata tootma aastaid hiljem autosid.
Nüüd on aga kaubandusgigandil identiteedikriis. Ettevõttel on korralik bränd, kuid see on väljaspool Jaapanit tundmatu. Analüütikud on hädas sellega, mis tegevusala alla ettevõtet liigitada, et teda saaks teistega võrrelda.
Investorite silmis on Mitsui Jaapani juhtiv rauamaagi ja naftakaupleja, kelle huvid ulatuvad Venemaal maagaasi tootmisest kuni söe kavandamiseni Mosambiigis. Seetõttu karistasid investorid aktsiat müües, kuna nafta ja metallide hinnad langesid.
See on pannud ettevõtet juhi Masami Iijima raskese olukorda.
„Me ei ole toorainekompanii,“ ütles ta Tokios ettevõtte peakorteris, kuid läinud aastal oli ta hädas New Yorgis ja Londonis investoritele ja ajakirjanikele selgitamisega, et mida ta ettevõte tegelikult teeb.
„Raske on selgelt vastata,“ ütles ta. „Me juhime nii palju ärisid, et inimestel on raske mõista, mis meil toimub.“
Põhjus on selles, et Mitsui on üks Jaapani „sogo shosha“, ehk kaubandusfirma, mis muutis Jaapani tööstust. Tänapäevaste shoshade hulka kuuluvad Marubeni, Itochu, Sumitomo ja Mitsubishi – kes on kõik samaaegselt kaevandajad, müüjad, konsultandid, maaklerid, laevandusfirmad ja pankurid.
Shosha olevat unikaalne ärimudel, mis kujunes välja sajandite jooksul. Olend D. Russeli 1939. aastal ilmunud raamatus „The House of Mitsui“ kirjutatakse, et selle firma taga olev perekonna ajaloo jäljed ulatuvad Fujiwaradeni. See olevat esiajalooline dünastia, mis pärinevat jumalatest, kes lõid Jaapani.
Et mitte jätta teiste otsustada, mida kujutab endast moodne Mitsui, otsustas Iijima läinud aasta keskpaigas hakata looma ettevõttele brändi.
Strateegiadivisjoni juht Kenichi Hori pani kokku keskastme juhtidest töögrupi, kes püüdsid kolme kuu jooksul defineerida, mis asi on Mitsui. Seejärel esitasid nad direktoritele kahe leheküljelise raporti, kes arutasid selle dokumendi üle terve päeva.
Detsembris avaldas Mitsui tulemused ettevõtte siseses intranetis ja korraldasid töötajatele seminare. Seda dokumenti Mitsui väljaspool oma maja ei levita, küll aga nimetas Hori olulisemad punktid, mis iseloomustavad ettevõtet. Mitsui on ettevõte, kus targad inimesed püüavad avastada uusi trende ja kasvatada väikestest eksperimentidest suuri kasumeid.
Edasine Hori pinnimine ei andnud tulemusi. Teist sellist kompaniid ei olevat maailmas olemas. Ettevõte huvid on erinevad ja neid on mitmeid. Ainus püsiv asi on see, et ettevõte on muutuv.
Analüütikutele ja investoritele see ettevõtet palju selgemaks ei teinud, küll aga on aidanud ettevõttel pikka aega äris püsida. 17sajandi alguses ühest õnne otsivast aristokraadi Sokubei Mitsui kohalikust poest alguse saanud äri on elanud üle kaks maailmasõda, majanduskriisi ja isegi USA sõjaväe administratsiooni poolt 1947. aastal sunnitud ettevõtte lammutamise eri ärideks.
Sokubei ärist on välja kasvanud näiteks pangandusgrupp Sumitomo Mitsui Banking Corp. ja terasetööstus Japan Steel Works.
Jaapani majandusbuumi ajal tegi ettevõte seda, mida oskas kõige paremini – leidis asjad, mida inimesed vajasid, valmistas ja müüs neid olgu need tehtud naftast, elektrist, metallidest ja muudest toorainetest. Kui Jaapani majandus käis 1990ndatel alla, siis panustas ettevõte Hiinale ja tänu sellele õitses nende tooraineäri.
Kui 2011. aasta lõpus hakkasid toorainete hinnad langema, siis pöördusid paljud sosha liiki ärid jaekaubandusse, toiduainetööstusesse ja teenuste äridesse. Mitsui probleemiks oli see, et neli aastakümmet toorainete ärist sõltudes tegid nad vähe suuri investeeringuid teistesse valdkondadesse.
Daiwa Securitiese analüütik Jiro Iokibe ütles, et ettevõte peaks leppima, et ta on toorainekompanii. Isegi Iijima on nõus, et toorainete tsükliline tõus ei ole enam kaugel. Kuid Iijima lisab, et Mitsui ei ole toorainekompanii.
„Meie eripära on paljude äridega tegelemine ja sellest sünergia ammutamine,“ lausus ta.
Näiteks hakkas Mitsui viie aasta eest arendama USAs kildagaasitööstust. Seda kasutati hüppeplatvormina kemikaalide toomiseks, torujuhtmete ehituseks ja maagaasi müügiks elektrijaamadele.
„Ma näen, et üha enam ärisid muutuvad shosha-laadseteks ärideks, kus ühes valdkonnas edu saavutamine viib arenemise teistesse majandusharudesse,“ ütles Iijima viidates USA konglomeraadile General Electricule (GE), kelle juhti Jeffrey Immeltit peab ta enda sõbraks.
„Nad alustasid Edisoniga elektripirnidega,“ ütles Iijima. „Ja nüüd on nad raudtee, infrastruktuuri, IT ja rahandusärides.“
Immelt ütles, et Mitsui on olnud General Electricule suurepärane partner.
„Iijima-san on väga avatud mõtlemisega ja valmis riske võtma,“ kirjutas GE juht. „Temaga on väga hea korraldada uute ideede leidmiseks ajurünnakuid. Ma naudin alati temaga koosolekuid.“
„Puudub igasugune mõte arvutada Mitsui brändi väärtust,“ ütles Interbrand Japani juht Yuki Wada. „Ettevõte on tegev liiga paljudes ärides.“
Wada sõnul vajab Mitsui brändi ja selle tuntust, et leida välismaal häid töötajaid. Seetõttu võttis Iijima ühendust Kashiwa Satoga. Tema Samurai disainistuudio kundedeks on Kirini õlu, Honda autotööstus ja Uniqlo rõivaäri. Sato oli sellest üllatunud.
„No muidugi ma tean Mitsui nime,“ ütles Sato. „Mul on olnud selline tunne, et nad tegelevad kõigega. Ma ei olnud kindel, mis asjadega nad tegelevad.“
Sato püüdis kuue kuu jooksul Mitsui töötajatega kohtudes jõuda selgusele, mis on Mitsuile kõige olulisem. Ta avastas, et ettevõtte logo visiitkaartidel ei vastanud üldse avastatule. Mitsuile on kõige olulisemad inimesed.
Ta lisas uue hüüdlause, milleks on 360 kraadi äriinnovatsioonis, mis peaks näitama, kuidas Mitsui toob eri kohtades kokku inimesed ja teadmised ja loob uusi viise, kuidas ajada äri.
Wadal paluti hinnata muutuse mõju.
„Ma olin üsna pettunud,“ ütles Wada. „Üldse ei tundu, et nad oleks kuigi palju muutnud.“
Iijima sõnul on see alles aastate pikkuse tee algus – alles esimene samm.
