Eelmisel nädalal saatis rahandusministeerium kooskõlastusringile ja erialaorganisatsioonidele arvamuse avaldamiseks maksukorralduse seaduse (MKS) eelnõu, mille peaeesmärk on laiendada maksuametnike õigusi ja seda ettevõtjate või – nagu maksuamet seda põhjendab – petturitest ettevõtjate kahjuks. Kui ministeeriumi pressiteenistus väljastas eile teate, et eelnõuga ainult täpsustatakse maksuameti volitusi, mis ei too kaasa sisulisi muudatusi, siis mitmele, kui mitte öelda kõigile ettevõtlusorganisatsioonidele on jäänud asjast hoopis teistsugune mulje. Kuidas hinnata näiteks sideettevõtjatele suunatud seaduse täpsustust, mis käsib 1. jaanuarist 2016. aastast hakata Eesti telekomidel väljastama maksuametile oma klientide andmeid, seda ka ilma kliendi nõusolekuta?

Niisamuti tekitab küsimusi, miks peab praeguse eelnõuga täpsustama ettevõtjale kuuluvate vallasasjade vaatlemist. Tegevust harrastati mäletatavasti juba veebruaris, kui sai avalikuks, et maksuametnikud käisid mööda spordiklubide parklaid, märkisid üles firmadele kuuluvaid autosid ja esitasid seejärel autoomanikele küsimusi, kas klubis käidi veetmas töö- või vaba aega. Toona põhjendas maksuamet seda kui täiesti legaalset ja isegi tavapärast tegevust, aga vaatlused jäeti katki avaliku pahameeletormi tõttu. Nüüd seisab eelnõus punkt, mis ütleb, et seni polegi maksuametnikel lubatud vaadelda maksukohuslase vallasasja, mis asub väljaspool ettevõtja majandustegevuse kinnistut ning et „tegemist on ilmse lüngaga seaduses, mis ei ole kooskõlas MKS-i mõtte ega eesmärgiga”.

Ebaloogilisus seaduses

Kas see tähendab, et tagantjärele seadustatakse juba veebruaris harrastatud maksuameti tegevust? Sellele vastas ministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov, et praegu ongi seaduses ebaloogilisus ja kuigi vaatlemine pole olnud kunagi keelatud, võib see tekitada tarbetuid vaidlusi. „Praegu on nii, et kui maksukohuslase töötaja või tööga mitteseotud isik viib auto tööga mitteseotud kohta, võib vaatlust teha, aga kui ettevõtja teeb seda ise, kaob meil õigus ära,” selgitas Jegorov. „Kui hakata kehtivas seaduses näpuga järge ajama, siis sellist õigust sõnastatud ei ole ja selliseid vaidlusi tuleb vältida. Sellega eelnõu tegelebki.” Asekantsler tunnistas, et osa eelnõu on tõepoolest tõukunud aasta algul ilmsiks tulnud „vaatlemisintsidentidest” ja ka asjaolu, et vaatlust võiks teha ilma vaatlusaluse objekti omaniku enda teadmata, olevat oluline pettuste ennetamiseks.
Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega