Stubb tahab teisele poole Atlandit teada anda, et ühisvaluuta euro on Soomele pika ajaperioodi jooksul kasuks tulnud, vahendab Helsingin Sanomat.

„Soome on mitmel viisil anti-Kreeka,“ kirjutab New York Times.

Stubb juhib tähelepanu sellele, et Soome lähenemine Lääne-Euroopale – ja eurole selle tähtsa osana – tihendas kaubandus- ja diplomaatilisi suhteid ning ühendas Soome tööstust globaalse majandusega.

„See tegi soomlased rikkamaks,“ ütleb Stubb.

Mitmed USA majandusteadlased ja majandusteoreetikud on leidnud, et kui Soomel oleks endiselt kasutusel mark, saaks riigi eksporttööstus selle nõrgenemisest kasu.

Euroalasse kuuluv Soome ei saa oma valuutat devalveerida, nagu ta tegi korduvalt eelkõige 1970. ja 1980. aastatel, aga ka 1950. ja 1960. aastatel.

Devalveerimine on nagu doping spordis. See lubab ehk edendada kasvu lühiajaliselt, aga pika perioodi jooksul ei ole sellest kasu,“ ütleb Stubb.

Dopingusüsti asemel vajab Soome Stubbi sõnul struktuurilisi reforme.

„Nagu kes iganes teinegi vajame me struktuurilist kohandumist. Me peame suurendama oma konkurentsivõimet ja me vajame veidi õnne,“ märgib Stubb.

New York Timesi hinnangul on Soomel pärast 2008. aastat teistest euroriikidest halvemini läinud, sest ta on sidunud end sama valuutat kasutava tugeva Saksamaaga.