ÄRILEHE GRAAFIK: eestlased teevad kordades vähem tasuvat tööd kui usinamad eurooplased

Kui vaadata tööjõu tootlikkust ehk kui palju luuakse igas riigis töötaja kohta tunnis lisaväärtust, siis Eestil ei olegi Lätit ja Leedut vaadates eriti viga. Vanade Euroopa riikidega võrreldes oleme Baltikumis aga pigem aborigeenid.

Kõige edukam Kesk-ja Ida-Euroopa uutest ELiga liitunutest on Sloveenia juba möödunud Kreekast. Euroala keskmiseni minekuni on meil vaja kasvatada tööjõu tootlikkust enam kui kaks korda. Kui selle taseme saaks kuidagi kätte, ei ole Soome enam kaugel.

Eestis oli tööjõu tootlikkus EuroStati andmetel 2013. aastal 11,40 eurot, Sloveenias 21,40 eurot ja Soomes 37,70 eurot töötaja kohta tunnis.

Millest sõltub tootlikkus? Kas Soomes tehakse kordades rohkem tööd kui Eestis? Küsimus ei ole selles, mitu tundi tööd teha, vaid kui palju väärtust igas tunnis luuakse. Seega efektiivsus. Eri maades on tööprotsessid, juhtimine, tehnoloogiate rakendamine ja innovatsioon erinevatel tasemetel. 

Roboteid kasutades kasvab tootlikus oluliselt. Päris tähtsusetu ei ole see, kui palju on ettevõtete peakortereid riigis. Eriti rahvusvahelisi. Kui nafta lihtsalt purskab maast või mere alt, kui see on kasutusele võetud, suurendab samuti ilma olulise täiendava kuluta lisaväärtust. Luksemburgi jääb paljude välismaiste pankade ja varahaldusfirmade kasum. 

Lihtsustatult, mida kallimalt on võimalik müüa, seda suurem on lisaväärtus toote kohta. Et Eesti elanik on suhteliselt vaene, jääb üle eksportimine. Lõpuks oleneb ka palgatõus sellest, kui palju suudetakse luua lisaväärtust.