Põllumehed ja piimatootjad ühispöördumises: pangad on meid toetanud, aga valitsus mitte!

Sel nädalal möödub aasta Venemaa poolt EL toiduainetele impordikeelu kehtestamisest. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Põllumeeste Keskliit, Eestimaa Talupidajate Keskliit ja Eesti Piimaliit saatsid täna Vabariigi Valitsusele ja riigikogule ühispöördumise, milles avaldatakse sügavat muret piimaturul juba pikemat aega valitseva keerulise olukorra pärast ja kutsutakse üles rakendama piimandussektori toetuseks riigipoolseid kriisiabimeetmeid.

„Piimasektoriga seotud sidusettevõtted, nagu näiteks pangad ja sisendite tarnijad, on piimandussektorit pikkade maksetähtaegadega toetanud juba aasta, kahjuks pole piimasektor sarnast tuge ja mõistmist leidnud valitsuselt. Valitsuse abi sektorile annaks aga usku ja lootust ka teistele piimasektori edasisel toetamisel kuni kriisi lõppemiseni,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja piimatoimkonna ja Eesti Piimaliidu esimees Jaanus Murakas.

Seniste riigipoolsete poliitiliste valikute jätkumisel on Eesti piimatootmisettevõte võime tootmist jätkata tõsises ohus. Tänaseks oleme juba kaotamas ligi kümnendikku Eesti piimakarjast. Piimatootmise allakäik annab valusa löögi kogu riigi majandusele, ekspordile ja töökohtadele nii maapiirkondades kui linnades.

Eesti põllumajandus- ja piimatootjate esindusorganisatsioonid nõuavad valitsuselt kriisiabimeetmete rakendamist ja piimasektori toetamist siseriiklikest vahenditest. Lisaks on Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu viivitamatult vaja avada piimatootjatele võimalus, mis aitaks tootjatel ka endal rakendada meetmeid turuolukorra stabiliseerimiseks. Sektori kindlustunde, jätkusuutlikkuse ja arenguvõime kindlustamiseks on vältimatult vajalik tuleva aasta riigieelarvesse kavandada vahendid üleminekutoetuste maksmiseks 21,5 miljoni euro ulatuses.

Maaeluministrile saadeti ka eraldi ettepanekud piimanduse küsimuse käsitlemiseks EL tasemel.

„Pikaajaline kriis nii sealiha- kui piimaturul ja sealihatootmist ohustav Aafrika seakatk on Eesti põllumajandussektori viinud olukorda, millest võib kujuneda viimaste kümnendite üks tõsisemaid katsumusi Eesti põllumajandusele. Tekkinud olukorra leevendamiseks on valitsuse otsustav ja kiire sekkumine muutunud vältimatuks,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.

Piimaturu kriis on tabanud tervet Euroopat ja eksportturgudel kaubeldavate piimatoodete hinnad on drastiliselt langenud. Või, juustu, lõssi-, piima- ja vadakupulbri hinnad on aastaga langenud kuni 38%. Turuhinnad on väga madalad juba pikemat aega. Venemaa impordipiirangud on põhjustanud drastilise piima kokkuostuhinna languse Eesti põllumajandustootjate jaoks. Käesoleva aasta juunis maksti põllumeestele piima eest keskmiselt 23,3 senti/kg, mis tähendab aastases võrdluses 29% hinnalangust. Põllumajandusettevõtetele on piima müügist aastaga tekkinud ca 42 miljoni euro suurune kahju. Piimaturu olukorra paranemist pole lähiajal oodata ja turuosalised kardavad lähikuudel piimaturu jätkuvat langust.