Maksuameti seljatanud miljonär võiks endale vabalt maksta 48 miljonit eurot dividende
Suure metsanduskonserni Sylvesteri 2002. aastal rootslaste Stora Ensole müünud ja seejärel aastaid maksuametiga edukalt kohut käinud ning viimaks riigikohtus ka toona Enriko Aava juhitud maksuametile kabelimatsu andnud suurärimees Mati Polli tegutseb äris edasi.
Ja tegutseb väga edukalt. Tema investeeringute haldamiseks loodud osaühing Tristafan teenis mullu üheksa miljonit eurot müügitulu, kasum jäi kaheksa miljoni euro juurde. 2013. aastal maksis Polli endale 1,8 miljonit eurot dividendi, mullu 900 000 eurot. Selleks aastaks ei ole Polli endale dividendi määranud.
Jaotamata kasumit seisab Tristafanis kokku 59,8 miljonit eurot. Kui Polli otsustaks selle endale tervikuna välja maksta, laekuks Polli isiklikule pangaarvele umbes 47,8 miljonit ja äriühing maksaks riigile ligikaudu 11,95 miljonit eurot tulumaksu.
Tristafan on valdusfirma, mis kuulub ainuisikuliselt Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu esimehele ja suurettevõtja Pollile. Tristafani kaudu kuulub talle ka AS Pihlamaa. Selles firmas on Tristafani osalus 80%. Ettevõtte põhitegevuseks on Tallinnas Peterburi teel asuva kinnisvara rentimine. 2014. aasta müügitulu oli 1,75 miljonit eurot ja kasum 258 400 eurot.
Tristafanile kuulub muuhulgas ka OÜ Koordi Tallid, seal on Polli firma osalus 66,5%. Koordi Tallid on Järvamaal, Roosna-Alliku vallas asuv hobusekasvatusega tegelev ettevõte. 2014. aasta müügitulu oli 48 600 eurot ja kahjum 24 300 eurot.
Polli on ka Oskar LT suuromanik. Seal on tema osalus 50,5%. Ettevõte asub Viljandimaal, Saarepeedi vallas ja tegeleb lihatoodete tootmisega. 2014. aastal oli Oskari käive 7,3 miljonit eurot ja kasum 186 200 eurot.
Samuti kuulub Tristafanile tervikuna OÜ Tristafan Haldus. Ettevõtte tegevuskoht on Järvamaal, Roosna-Alliku vallas ja põhitegevuseks on sel põllumajandus ja varade haldus. 2014. aastal oli firma müügitulu 52 100 eurot ja kasum 3300 eurot.
Polli kirjutab Tristafani 2014. aasta aruandes, et kontserni kuuluvate ettevõtete majandustegevus hõlmab mitmeid tegevusvaldkondi (toiduainetetööstus, kinnisvara erinevates sektorites, väärtpaberiportfell) ja paikkondi. "Maailmamajanduses ja valuutaturgudel ning panganduses toimuv on avaldanud mõju kõigi kontserniettevõtete tegevusele. Riigiti ja valdkonniti on võimalik ka edaspidine kasumlikkuse vähenemine. Kontserniettevõtete tegevusele mõjub oluliselt ka asukohariikide üldine majandusolukord (maksupoliitika, inflatsioon jne.)," selgitab Polli.
Polli sõnul on ta suhteliselt väike dividendivõtja. "Tristafani omanik planeerib dividendide maksmist suhteliselt väikeses mahus võrrelduna vaba omakapitaliga ning see ei mõjuta oluliselt ettevõtte arengut," märgib ärimees aruandes.
Mati Polli sai suurema tuntuse kümmekond aasta tagasi, kui müüs koos kompanjonidega kahe miljardi krooni eest rootslaste Stora Ensole maha metsanduskonserni Sylvester.
Selle tehingu järel hakkas maksuamet Polli ja tema äripartnerite vastu huvi tundma. Kuigi Sylvesteri omanikud võitsid maksuametit nii maa- kui ringkonnakohtus, kaebas maksuamet kaasuse ikkagi riigikohtusse. Sellest ei olnud aga abi, maksuamet kaotas ka riigikohtus.
Riigikohus selgitas, et maksukorralduse seaduse § 84 (nn tehingu majandusliku sisu paragrahv - toim.) kohaldamisel peab maksuhaldur tuvastama, et maksukohustuslase tegevus oli suunatud sellele, et anda tehingutele maksude tasumise vältimiseks moonutatud õiguslik vorm.
Riigikohus nõustus alama astme kohtutega, et seda ei ole maksuhaldur maksumenetluses tuvastanud.
Riigikohus viitas samas ka neile võimalustele, kuidas maksukohustuslase sellist tegevust tõendada saaks.
Kohtumenetluses vaieldi selle üle, kas kaebajatele saab omistada juriidiliste isikute tulu. Riigikohus leidis, et maksumenetluses ei tuvastatud, et AS-i Sylvester endised aktsionärid said tulumaksuseaduse § 15 lg 1 mõttes tulu.
Riigikohtu hinnangul pole maksuhaldur näidanud, kuidas suurenes kaebajate vara äriühingule laekunud tasu näol ning kuidas oli kaebajatel seda tasu võimalik oma huvides kasutada.
Riigikohus leidis, et maksuhalduri 6. septembril 2002. a selgitus aktsiate võõrandamise küsimuses võis anda kaebajatele edasiseks tegutsemiseks kindlustunde ning AS Sylvester aktsionärid võisid sellele maksuhalduri seisukohale tuginedes oma käitumisviisi kavandada, usaldades seejuures maksuhalduri seisukoha õigsust ja paikapidavust.
Iseensest oli Mati Pollil kasulik maksuametiga kohut käia. Äripäev kirjutas 23. septembril 2008, et maksuameti peadirektori Enriko Aava jonnimise tõttu tiksus Sylvesteri endise suuromaniku Mati Polli kontole piltlikult 53 000 krooni päevas.
Maksuameti nõue Sylvesteri vastu oli 401,2 miljonit krooni. Sellest 385,5 miljonit krooni oli eksomanike poolt tasutud ja summa kogub intresse riigi kontol. Aastas oli intress 22%, päevas 0,06%. Iga päev tiksus eksomanike makstud summalt intresse 250 000 krooni. Eraisikult Mati Pollilt nõudis maksuamet 82,7 miljonit krooni. Polli teenis makstud summalt intresse kuus 1,5 miljonit krooni ehk ühes päevas seega 53 000 krooni, praeguses vääringus 3387 eurot.
Kui Mati Pollilt nõudis maksuamet 82,7 miljonit krooni, siis ülejäänud omanikelt samuti miljonitesse kroonidesse küündivaid summasid. Tallinna halduskohtu andmetel soovis maksuamet Peeter Männilt samuti 82,7 miljonit, Urmas Nimmerfeldtilt 79,5 miljonit, Kaido Jõelehelt 75,6 miljonit, Kuno Liblikult 6,4 miljonit, Margus Kohavalt 5,3 miljonit, Erki Unnilt 2,6 miljonit ja Sven Ivanovilt 1,4 miljonit krooni. Maksuameti eraisikutele esitatud nõuete kogusumma oli 341,4 miljonit krooni.
