Nokia koondatud töötajad otsivad edukalt uusi võimalusi

Kimmo Kalliola on nende tuhandete soomlaste seas, kes on viimased paar aastat kogenud raskuseid, kirjutab New York Times. Ta töötas enam kui 10 aastat Nokia geopositsioneerimise üksuses. 2012. aasta lõpus oli Kalliola nende 10 000 seas, kes koondati.

„Mulle meenuvad unetud ööd,“ ütles 42aastane doktorikraadiga Kalliola.

Kunagise Soome uhkuse Nokia probleemid ei ole kuhugi kadunud. Ettevõte müüs oma kunagise võimsa mobiiltelefonide äri Microsoftile. Kolme kuu pärast teatas Microsoft 18 000 töötaja koondamisest, kellest paljud töötasid Soomes. Praegu on käimas täiendavad töötajate koondamised. Microsoft teatas, et Soome tööjõudu vähendatakse 2300 töötaja võrra. See tähendab, et vaid iga kolmas Soomes olev Microsofti töökoht jääb alles. Nokia keskendub nüüd vaid telekomi infrastruktuuriärile.

Kiire tehnoloogiasektori töötute kasv on valmistanud paevalu Soome valitsusele, kuigi mujal maailmas võetaks neid tõenäoliselt avasüli vastu.

Paljude riikide valitsused püüavad välja õpetada ja ligi meelitada kõrgelt haritud arendajaid ja insenere digitaliseeruvate majanduste jaoks. Selleni on viinud plahvatuslik nutitelefonide, rakenduste ja mobiilse interneti kasv. Briti poliitikud investeerivad palju teismeliste arvutiõppesse. Prantslased näevad programmeerimises potentsiaalset lahendust majandusprobleemidele. Paljud ameeriklased kujundavad oma karjääri ringi, et saada osa tehnoloogialaste töökohtade kasvust.

Kuid Soomes on Microsofti ja Nokia koondamiste järel muutnud liiga palju kunagi tehnoloogiasektoris hõivatuid probleemiks.

Osadel töötajatel on raskusi hea töökoha leidmisega, kuid paljud on asutanud omaenda ärid või on võetud Soome kolivate tehnoloogiakompaniide palgale. Näiteks Kalliola asutas Quuppa. See ettevõte pakub ruumisisest ülitäpset positsioneerimisteenust. Osakused ja sidemed sai ta Nokias töötamise ajast.

Soome valitsus püüdis teha koondamised võimalikult valutuks. Nokia koondamiste alguses hakkasid poliitikud pakkuma ettevõtlusprogrammi ja väljaõpet tuhandetele koondatutele, et nad saaksid luua oma ettevõtted. Abiks on ka välisettevõtted, kes avavad kontoreid Soomes. Soome poliitikud sundisid Nokiat ja survestasid Microsofti, et need toetaks endiste töötajate tulekut tööjõuturule. Nende raames anti rahalist abi uute ettevõtete asutamiseks ja lubades praktiliselt tasuta kasutada osa ettevõtte intellektuaalset omandit.

„Nii Nokia kui Microsoft näitasid üles märkimisväärset vastutustunnet tegeledes koondamiste mõjudega,“ ütles Soome majandusminister Olli Rehn. „Soome jääb üleilmse tehnoloogiasektori kantsiks.“

Nende meetmete tõttu on tehnoloogiasektori tööpuuduse tase paari protsendipunkti võrra madalam Soome üldisest 10% tööpuuduse määrast.

Üks inimene, kes aitas vähendada tööpuuduse määra on 58-aastane Risto Kivipuro. Ta töötas kogu elu Nokas, kuni temast 2012. aastal vabaneti. Grupp nooremaid endise töökaaslasi meelitasid teda ühinema tehnoloogiafirmaga Piceasoft, mis kasutas Nokias välja töötatud tehnoloogiat. Väike tiim sai Soome valitusse abiga tarkvaralitsentsi Nokialt ja endiselt tööandjalt kümneid tuhandeid eurosid oma ära alustamiseks. Tänu müriaadile Nokia endistele müügiinimestele said nad sõlmida kliendilepingud Saksamaa, Kesk-Euroopa ja isegi Venemaa mobiilsideoperaatoritega.

„Ma arvasin, et 58-aastasena ei võta mind keegi tööle,“ ütles Kivipuro. „Oleks ma varem teadnud, et oma äri ajamine on nii äge, oleks ma juba palju varem Nokiast lahkunud.“

Mitmed välisettevõtted on tulnud Soome talente jahtima. Briti digitoodete disainer ARM Holdings ja Taiwani kiibitootja MediaTek asutasid Oulu arendus- ja uurimiskeskused palgates Nokia endisi töötajaid.

Siiski on mõned Soome investorid ja ettevõtjad visanud õhku kahtlused Nokia endiste töötajate ettevõtjaoskuste kohta. Uue ettevõtte loomine on midagi muud kui olla hästi toimiva suurettevõtte väärtustatud töötaja. Uus põlvkond Soome ettevõtjaid on loonud mõnegi eduka iduettevõte. Näiteks Angry Birdsi loonud Rovio. Need ettevõtted ei ole palganud Nokia endisi töötajaid eelistades palgata ülikoolide lõpetanuid.

Nokia endise mobiiltelefoni operatsioonisüsteemi arendaja Jolla juht Antti Saarnio ütles, et sageli küsivad endised Nokia töötajad idufirmalt ebarealistlikke tingimusi.

„Nokia ei olnud just ettevõtluse kool,“ lausus ta. „Enamus inimesi peavad seda alles õppima.“

Nokiast lahkunud Pekka Väyrynen kaasasutas tööstsusdisaini ettevõte, mis toodab mobiilseid seadmeid. Ta ei oleks valmis vahetama eelmise tööandja poolt pakutud kingituste kontrolli vastu oma tuleviku üle.

„Nokias ei võetud viimastel päevadel vastu mitte mingisuguseid otsuseid,“ ütles 54-aastane Väyrynen. Tema firma Creoir aitas hiljuti disainida Marshalli nutitelefoni. „Nüüd otsustame me ise. See on nii vahva.“