Eesti toitumisspetsialist: Coca-Cola polegi nii kahjulik?
Eelmisel nädalal ringlesid meedias endise apteekri Niraj Naik väited teemal ”mis toimub inimese kehas peale ühe purgi Coca-Cola joomist”. Toitumisekspert Mai Maser soovib need väited ümber lükata ning selgitada, mis peale koolajoogi joomist kehas tegelikult toimub.
Esimesed 10 minutit:
Sinu kehasse jõuab 10 teelusikatäit suhkrut. See on 100% soovitatud päevasest kogusest. Teoorias peaks nii suure koguse magusa manustamisele järgnema oksendamine, kuid fosforhape varjab suhkru maitset ning ei lase joogil üles tulla.
Mai Maser: Õiges koguses ei ole suhkur kehale probleemiks. Keskmiseks lisatud suhkru päevaseks koguseks võiks olla kuni 8 teelusikatäit, kuid siinjuures ei ole ülitäpsus vajalik. Inimest ja tema toitumist tuleb vaadata küll kompleksselt, kuid pikaajaline suhkruga liialdamine ei ole tervisele hea. Oksendamist võib põhjustada harvaesinev pärilik fruktoosi talumatus, lihtsalt niisama 10 teelusikatäit suhkrut kedagi oksendama ei aja.
20 minutit:
Su vere suhkrusisaldus kasvab järsult ning põhjustab insuliinipuhangu. See annab omakorda maksale käsu kogu suhkur, mida on sel hetkel palju, rasvaks muuta.
Mai Maser: Maks kontrollib pidevalt organismi energiatasakaalu ning reguleerib seda veresuhkru ja vere aminohappe taseme abil. Maks eemaldab seedimisjärgse liigse glükoosi verest ja salvestab glükoosi glükogeenina. Kaaluprobleemide puhul on alati küsimus pikaaegses toiduga liialdamises. Kui inimene tarbib energiat rohkem kui kulutab, siis loomulikult tekib liigne rasva ladetsumine.
40 minutit:
Keha on kofeiini omastanud, pupillid laienevad ja vererõhk tõuseb. Maks reageerib sellele ning laseb vereringesse rohkem suhkrut. Ajus asuvad adenosiini retseptorid on blokeeritud, et vältida unisust.
Mai Maser: Coca-Colas sisalduva suhteliselt väikese kofeiinikoguse mõju on antud juhul selgelt ületähtsustatud. 330 ml Coca-Colat sisaldab 32 mg kofeiini. Sama kogus (330 ml) filtrikohvi sisaldab 134 mg kofeiini. Tavaline tass ehk 250 ml filtrikohvi sisaldab 101 mg kofeiini. Kui tassitäis kohvi ei avalda olulisel määral nimetatud mõju, siis purgitäis Coca-Colat ei tee seda samuti.
45 minutit:
Keha toodab rohkem dopamiini, mis simuleerib aju mõnukeskusi. Sarnane protsess toimub näiteks heroiini, kohvi või šokolaadi manustamisel.
Mai Maser: Karastusjoogi tarbimist heroiiniga võrrelda on väga kohatu. Süsivesikud stimuleerivad insuliini sekretsiooni, mis langetab teiste konkureerivate aminohapete taset ja soodustab türosiini jõudmist ajju ning viimane omakorda trüptofaani transporti. Trüptofaanist moodustub serotoniin, mis on tuntud kui õnnehormoon, kuid avaldab ka uniseks tegevat toimet. Türosiinisisalduse tõus aga suurendab dopamiinisisaldust, mis on seotud nii erutus- kui ka pidurdusprotessidega. Jõuame taas mitmekülgsete mehhanismideni, kus süsivesikud ühelt poolt soodustavad unisust, joogile lisatud kofeiin aga hoopis kaotab unisuse ning ergutab.
60 minutit:
Sinu soolestiku alumisse ossa jõudnud fosforhape seob kaltsiumi, magneesiumi ja tsingi. See ühendatakse tervikuks koos suhkru ja tehislike maitseainetega, mille tagajärjel kasvab kaltsiumi hulk uriinis.
Mai Maser: Nii süsivesikud kui ka kaltsium imenduvad põhiliselt peensooles. Seega pole jämesooles mikroobide poolt toodetud mitmetel orgaanilistel hapetel võimalust segada kaltsiumi imendumist ning toodud väide on arusaamatu.
60+ minutit:
Esile tulevad kofeiini diureetilised omadused ehk tekib kusehäda. Urineerides lahkuvad kehast kaltsium, magneesium ja tsink, mis oleksid muidu läinud luudesse. Lisaks sellele keha dehüdreerub ehk kaotab vett.
Mai Maser: Ehkki kofeiin võib avaldada nõrka, lühiajalist diureetilist toimet kofeiini mitteregulaarselt tarbivatele inimestele, siis uuringute tulemused on näidanud, et see ei kehti inimeste kohta, kes tarbivad kofeiini regulaarselt. Samuti on kõigil kofeiini sisaldavatel jookidel hüdreeriv toime. Seetõttu ei kehti selline väide kindlasti nende kohta, kes joovad sageli Coca-Colat.
60++ minutit:
Su keha rahuneb ning tekib sugar crash ehk eestipärasemalt „suhkrukrahh". Sa võid ärrituda ning muutuda loiuks. Samuti on kehast lahkunud tähtsad toiteained, mis oleksid võinud hambaid ja luid tugevdada.
Mai Maser: Taaskord on tegemist liialdatud väitega. Organism on tervik ja kõik mehhanismid töötavad kooskõlas. Organism vajab mitmekülgset toidusedelit, aga samas tegutseb nii, et tervis on kindlustatud ka mõningase toitainete puudumise või siis ülekülluse tingimustes. Selle alla kuulub ka maiustamine, mis peab olema mõistlikkuse piirides.
