HIRMUÄRATAV KAART: Saksamaal sureb vaikselt elu külades ja väikelinnades välja
Hääbuvate külade elanikele on sellisel arengul dramaatilised tagajärjed. Elanikkond on seal vaesem ja vanem – sellise pildi maalib Saksa ehituse ja linnaplaneerimise instituut (BBSR).
Kaardil on ära toodud elanikkonna muutused 1993-2013. Rohelisega on tähistatud kasvanud elanikkonnaga linnad ja kohalikud omavalitsused, kollaste elanikkond on samaks jäänud ja punasega tähistatud aladel elab vähem inimesi.
Kuna suurlinnad ja metropolid võidavad, kaotavad teiselt poolt keskmise ja väikese suurusega linnad, maapiirkonnad ja kommuunid. Keskeltläbi on iga kaheteistkümnes eluase tühi. „Metropolidel on tohutu külgetõmbeefekt,“ ütles BBSRi direktor Harald Herrmann.
Hääbuvates asulates on iga teine elanik 50-aastane või vanem. Väiksem elanikkond peab kandma sama infrastruktuuri kulusid ning lisaks tuleb vananevale elanikkonnale pakkuda rohkem teenuseid. Võrdluses paistab iseäranis halvas valguses Saksamaa idaosa. Kui Saksamaa lääneosas on 41% kõigist omavalitsustes elanikkond vähenenud, siis idaosas on see number 84%. Pigem lahkuvad külakestest naised, mitte mehed. Puhtalt statistika põhjal ei leia maal iga viies mees endale samaealist elukaaslast.
Kui rahvaarv hakkab kahanema, jõutakse surnud ringi. Rahvastiku- ja majanduskasv on teineteisest sõltuvad. Kui rahvastik väheneb nagu eriti idaosas, kulutab vähem inimesi raha koha peal. Lisaks on kohapeal vähem väljaõppinud oskustööjõudu, mistõttu toodetakse ja investeeritakse vähem. Maksulaekumised vähenevad ja koha peal tuleb enam kulusid kärpida. Kannatavad infrastruktuur ja inimesed. Kõigil neil põhjustel muutuvad iseäranis noortele külad aina vähem külgetõmbavaks. Ja nii minnakse uuele ringile.
