Nüüd rendib tüüpiline esimest korda eluaset ostev ameeriklane kuni kuus aastat kauem eluaset võrreldes 1970ndate algusega, selgub kinnisvara andmete ettevõtte Zillow uuringust.

Esimese elusaseme ostja mediaanvanus on 33. Sellest pooled on nooremad ja pooled vanemad. Eelmine põlvkond oli esimest kodu ostes umbes kolm aastat noorem.

Selline areng näitab rahalisi raskuseid – rendile võtjatel on raske säästa raha eluaseme omafinantseeringuks. Sageli lükatakse oste edasi ka selliste sündmuste nagu abiellumise, laste või stabiilse karjäärini jõudmise tõttu. Need sammud seletavad, miks on hakanud ameeriklaste eluaseme omandus kahanema. Eluaseme omamist loetakse USAs keskklassi tunnuseks. Ainult 63,4% ameeriklastest on oma eluase. See on 48-aasta madalam tase.

Kui ameerika noored sõlmidad kinnisvara ostu-müügilepingu, siis on ostuhind sissetulekuga võrreldes oluliselt kõrgem. Esmakordsetel ostjatel on eluaseme mediaanhind 140 238 dollarit (126 443 eurot) ehk ligi 2,6-kordne aastasissetulek. 1970ndate alguses kulus eluaseme ostuks vaid 1,7-kordne aastasissetulek.

„Milleeniumi põlvkonna esindajad on väga huvitatud maja ostust, kuid nad lükkavad otsuseid edasi,“ ütles Zillowi peaökonomist Svenja Gudell. „Kui tulevad lapsed, siis hakatakse eluaset otsima. Me näeme ka seda olenevalt rendihindade tõusust, et paljudel on raske säästa omafinantseeringuks ja laenukõlbulikuks muutumiseks.“

Mõnedel esmastel eluaseme ostjatel on võimalik saada tuge vanematelt. Mullu said 14% alla 34aastastest eluasemeostjatest omafinantseeringu jaoks vanematelt abi, selgub Föderaalreservi uuringust.

Kuna igas vanuses rendile võtjaid tuleb juurde, on üle riigi tunnipalk tõusnud poole vähem kui on tõusnud rendihind. Mullu tõusis USAs keskmine alk vaid 2,1%.