Volkswagen varjas kaks aastat autoomanike eest tõsist tootmisviga
Kolmele Euroopa arvutiteadlasele olid vead teada juba 2012. aastal. Nad hoiatasid sellest ka autotootjaid. Volkswagen otsustas minna teist teed ja hoida saladust juristide abiga avalikkuse eest varjul.
Uuringu andmeil on suurimaks turvaauguks kõrgtehnoloogilised võtmed ja auto käivitussüsteemis asuvad kiibid, mille abil sõiduk n-ö sisse lülitatakse. Varasemalt oli võimalik autot käivitada vaid juhtmetega. Täna on kasutusel aga kiibitehnoloogia, mida kasutatakse nii võtmetes kui süütelülitites. Auto käivitub vaid siis, kui kiibid satuvad teineteise lähedusse saates teineteisele õigeid koode. See hoiab ära vargused, ka juhul, kui varas on teinud metallvõtmest koopia. Ilma kiibita autot käivitada ei saa.
Süsteem, mis kiipide omavahelist suhtlust kaitsma peaks, on aga pisikese veaga, leidsid uurijad. Nimelt kasutavad kiibid aegunud krüpteerimist. Piisab vaid sellest, kui kellelgi õnnestub kiipide omavahelist vestlust kahel korral pealt kuulata, saab arvuti abiga välja töötada mustri, mille abil saab teha koopia nii võtmest kui kiibist.
„Põhimõtteliselt on see sama olukord, kui olete oma salasõnaks pannud „salasõna"," ütles üks Birminghami ülikooli teadlasi Flavio D. Garcia.
Häkker võib hakata transporditööliseks, kes pargib kindla asutuse klientide sõidukeid ning varastada nii terve parklatäie autosid või varastada rendiauto pika aja möödudes auto tagastamisest.
Parem krüpteerimine teeb koodide murdmise võimatuks. Uurijad olid pehmelt öeldes üllatunud, kui leidsid, et luksusautod kasutavad aegunud krüpteerimist.
„Eeldaks, et kallimate autode peal on kasutatud ka tõhusamaid alternatiive," ütles üks vea avastajatest Roel Verdult CNNMoney'le.
Turvaauke täis krüpteerimist kasutavad autod on näiteks Audi, Fiat, Honda, Kia, Volkswagen, Volvo ning paljud teised. Kõik need autod sõltuvad EM Microelectronicsi kiibitoodangust, mis asub Šveitsis.
Teadlased avaldasid nimekirja ebaturvalistest autodest sel nädalal.
