Esmaspäeval teatas maailma suurim teravilja kaupleja ja liha hulgikaupmees USA ettevõte Cargill Norra lõhesööda tootja EWOS Holdingsi ostust 1,5 miljardi dollari eest.

Kala tarbimine kasvab kiiremini sea-, veise- või linnuliha tarbimisest. Maailma üha suurenev rikkam elanikkond soovib süüa tervislikumaid mereande. ÜRO prognoosi kohaselt kasvab lähiaastatel kalanõudlus pakkumisest kiiremini. Looduslik kalade kasv ei suuda puudujääki täita, mis jätab vahe täitmise kalakasvatajate pärusmaaks.

„Me peaksime nägema, kuidas suured toorainete kauplejad kaaluvad sellesse tööstusharusse sisenemist. Nad hakkavad mängima olulist rolli kalakasvatuses, mida mõned nimetavad siniseks revolutsiooniks,“ ütles Hollandi panga Rabobanki kalatööstuse analüütik Gorjan Nikolik Bloombergile.

Aprillis võttis Hollandi ettevõte SHV Holdings üle sama maa lõhesööda tootja Nutreco, kuna Cargill loobus huvist selle ettevõtte vastu. Jaapani suurim kaubandusfirma Mitsubishi ostis läinud aasta novembris 1,4 miljardi dollariga Norra lõhekasvataja Cermaqi.

Maailma rahvaarvu kasvu mõju proteiini tarbimisele on jahmatama panev – 2050. aastaks peaks nõudlus kasvama 70%, ütles Cargilli söödaäri juht Sarena Lin.

„Kalakasvatuses on selline arengupotentsiaal, et see on hämmastav. See on põhjus, miks suured farmisööda ettevõtted tulevad sellesse ärisse,“ ütles ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni FAO analüütik Jacqueline Alder. „Cargilli tegevus võib panna ka teise söödaettevõtteid sellele ärile mõtlema.“

Üleilmne kala ja mereandide tarbimine on kasvanud igal aastal alates vähemalt 2000. aastast. Kasv peaks Euromonitor Internationali prognoosi kohaselt jätkuma kuni 2019. aastani.

FAO prognoosi kohaselt suureneb tänu arenevate turgude inimeste kasvavatele sissetulekutele ja mereandide lugemisest tervislikuks toitumiseks 2030. aastaks kala tarbimine 261 miljonile tonnile. Kala pakkumine peaks kasvama vaid 211 miljonile tonnile. Esmakordselt ületas 2014. aastal kasvatatud kala tarbimine meredest välja püütud kala oma.

Rabobanki prognoosi kohaselt peaks maailmas kalakasvatuste toodang kasvama kuni 2020. aastani 5% aastas, et pakkumine kataks nõudlust.

Alderi sõnul on kalakasvatuses hiiglaslik potentsiaal. Tema sõnul peaks kasvama kalakasvatuste osa maailma kalatoodangust 58 protsendile.

„Veel on järvi ning ookeane, kus saab kalakasvatust laiendada,“ ütles ta. „Näiteks veisekasvatuse osas hakkab juba vastu tulema kasvatusvõimaluste piir.“