Võimalik veel Hollandis: miljoniline korteriost ei vaja sentigi omafinantseeringut
Hollandi eripäraks on see, et välja antud eluasemelaenud moodustavad üle 100% eluaseme ostuhinnast. Lõtvadest laenureeglitest tingitud seitse aastat tagasi alanud üleilmne finantskriis ei ole Hollandis suurt midagi muutnud. See on Lääne-Euroopas viimane maa, kus saab võtta kuni laenu kuni 103% eluaseme hinnast, et katta ära ka tehingutasud.
Kui Hollandi keskpankur Klaas Knot saab oma tahtmise, siis see olukord muutub. 48-aastane Knot soovitab valitsusel piirata eluasemelelaenude andmist, et laenusumma ei ületaks 90% eluaseme hinnast. See tähendab, et eluaseme ostjal peaks ikka natuke oma raha kah tehingus olema. Ta soovib viia madalamale eluasemeleanude suhet majanduse kogutoodangusse, mis on pinnuks silmas IMFil ja Euroopa keskpangal.
„Kõrge laenude suhe eluaseme väärtusesse muudab pangad ja perede rahaasjad haavatavateks ning võib tuua kaasa eluaseme hindade järsemad kõikumised ,“ teatas Knot. Lisaks avaldab see mõju reaalmajandusele, kirjutab Bloomberg.
Väljaspoolt Hollandit vaatajatele on üllatav, kuidas iga huvitatud osapool kaitseb praegust olukorda – olgu nendeks pankurid, parlamendi liikmed kui ka potentsiaalsed eluasemete ostjad. Muudatus võiks anda löögi eluasemeturu paranemisele, mis on just jõudnud Amsterdamist välja teistesse linnadesse.
„Kui Knot on edukas, siis saavad eluasemete hinnad vaid langeda,“ ütles Bloombergile Amsterdami kinnisvarakooli vanemteadur Frans Schilder. „Ma ei näe, miks peaks kasutama tapvat ravimit pakkumata alternatiivi esmakordsetele eluaseme ostjatele.“
2014. aasta lõpu seisuga oli veerand Hollandi eluasemetest väärt vähem, kui nende ostuks võetud laenusumma.
Poliitikutele plaan ei meeldi. Knot esitas eelnõu mais. Uude valitsuskabinetti ei jõua see enne 2017. aastat. Arvestades aktiivset vastutegevust, paistab muutuste sisse viimine olevat keeruline. Alates 2018. aastast peaksid eluaseme ostjad maksma omafinantseeringuks vähemalt 1% eluaseme hinnast. Omafinantseeringu nõue kasvaks iga aasta 1 protsendipunkti võrra jõudes 2028. aastal vähemalt 10 protsendini.
Hollandi pangaliit teatas, et laenude 90% suhe eluaseme hinda on rumal, kuna kahjustaks kinnisvaraturgu. Uutele ostjatele tähendaks see vähemalt viie aastast tehingu edasilükkumist. Eluasemete hinnad kukuksid vähemalt 5%. Seetõttu jääksid kõrge võlakoormusega pered veel kauemaks ajaks negatiivse kinnisvara omanikeks, mis on vastuolus Knoti enda soovidega, teatas pangaliit.
Üheks poliitikuks, kes ei ole eelnõule avalikult heakskiitu avaldunud, on rahandusminister Jeroen Dijsselbloem. Olles euroala grupijuht, nõudis ta Kreekalt kasinust. Ta ütles mais, et praeguse valitsuse eesmärk on viia laenu suhe eluaseme väärtusesse 100 protsendile. Igasugused muud muudatused jääksid tulevaste valitsuste otsustada.
2007. aastal oli Hollandis laenude suhe eluaseme väärtusesse koguni 115%. Hollandis on ka sarnaselt Rootsile võimalik osta eluase ja mitte maksta 30aastat sentigi laenu põhiosa tagasi, tasudes vaid intressi. Reformide kohaselt peaks hollandlased tegema põhisumma tagasimakseid, et saada täies mahus tulumaksusoodustust.
„Hollandi kombinatsioon kõrgest laenu suhtest eluaseme väärtusesse ühes riigi poolsete suurte subsiidiumitega on unikaalne,“ ütles Deutsche Banki analüütik Jocken Moebert. Hollandlased koguvad kõvasti raha pensionipõlveks, mistõttu laenude tagasimaksmiseks jääb vähem raha.
„Me säästame pensionifondide kaudu,“ ütles Abn Amro panga analüütik JanWillem Knoll. „Kui nüüd äkki tuleb hakata käima välja raha eluaseme eest tasumiseks, riskime me säästude väiksema kasvuga. Seda ei taha keegi.“
