Äri ja kultuuri koostöö on vastastikune õppimine
Heaks näiteks, kui suur mõju kultuuril ühiskonnale võib olla, on Tallinn Music Week. Välismaalasest külalise jaoks võib see olla ainuke, mida ta meist teab, rääkis peakorraldaja Helen Sildna. Aga kui ta juba kord muusikanädalale tuleb, leiab ta siit palju muudki. See näitab ilmekalt, kui tähtis on kultuur ühiskonnale ja tervele Eestile.
Partnerit vali hoolega
Enamasti leitakse, et koostööd alustades tasuks paljudele väikestele partneritele eelistada üht või paari suurt – see võimaldab süveneda ja teha sisulisemat koostööd. Teisalt alahinnatakse sageli väikesi või keskmise suurusega ettevõtteid, ehkki neilgi võib olla palju energiat, mida ühise ürituse nimel rakendada. Kui võrrelda partnerina avalikku ja erasektorit, tasub meeles pidada, et viimases sünnivad otsused palju kiiremini.
Kuid üks reegel on kindel – tähtsam veel kui raha, on ühisele lainele jõudmine. Koostöö on muutunud üha sisulisemaks. Aina vähemaks jääb sponsorlepinguid stiilis – anna sina mulle raha, mina panen plakatile sinu logo.
Christer Haglund tõi näite ajast, mil ta Finnairi kommunikatsioonijuhina töötas, et mainekale lennufirmale saabus iga päev kümneid koostööpakkumisi. Silma ja meelde jäid eelkõige need, kus oli osatud välja tuua, kuidas koostöö Finnairi tegevust/mainet/eesmärke/põhimõtteid toetab. Partnerit otsides tasubki alati püüda välja selgitada ühisosa ning ühised huvid – selles sisaldub juba tubli eeldus tulevaseks õnnestumiseks.
Uuri tausta!
Hea soovitus: enne koostööettepaneku tegemist tasub tutvuda ettevõtja huvide ja harrastustega, sest lõpuks toetavad omanikud ja otsustajad ikka seda, mis neile endile meeldib. Ka investeerimispankur Rain Lõhmus tunnistas, et otsustades on ta subjektiivne – oma raha paneb ta sellistesse ettevõtmistesse, mis teda kohe esmapilgul köidavad.
Mõistagi on palju kergem leida ühiseid eesmärke, kui tulevaste koostööpartnerite tegevus on sarnane. Aga sellegipoolest on koostöö alati ka vastastikune õppimine: erinevatel osapooltel on erinevad kogemused ja teadmised ning ühisest projektist saavad väärt kogemusi mõlemad. Kui Pekka Timonen juhtis Helsingi Design Capital 2012 projekti, soovisid nad sõlmida koostöölepingut BMWga. Esialgu vastas autofirma eitavalt – kõik ju teavad, et BMW on suunatud eelkõige kiiretele ja äkilistele meestele, disain tundus liiga pehme valdkond, et seda nende autodega siduda. Mõne aja pärast sündis läbirääkimiste käigus hoopis uus reklaamikontseptsioon – idee pakkuda BMW’d just spetsiaalselt naistele, rõhutades selle automargi viimsete detailideni viimistletud disaini.
Uus aega, uut tüüpi ettevõtted
Tõusuteel on kaht tüüpi ettevõtlusvaldkonnad: on ärid, kelle lahendused aitavad meil aega säästa (näiteks kõikvõimalikud tehnilised vahendid, mis meie elu lihtsamaks teevad). Ja sealsamas kõrval on ettevõtted, kes selle säästetud aja meil ära sisustada aitavad (nt meelelahutus ja turism). Kokku moodustavad need kaks tihedalt seotud terviku. Sanna-Mari Jäntti sõnul võib siiski välja tuua veel kolmandagi, kiires kasvamises oleva ettevõtlusvaldkonna, kelle eesmärgiks on asjad atraktiivseks muuta.
Mitte ainult raha…
Kultuurinimestel pole tihtipeale vaja mitte otseselt raha, vaid pigem teadmisi ja know-how’d, kuidas ise raha saada. Sellegi poolest peab kultuurikorraldaja tänapäeval üha enam ka ise ettevõtja moodi mõtlema või vähemalt äri toimimismehhanisme hästi tundma. Tähtis on ka korrektsus. Kultuuriettevõtjad peavad end pidevalt tõestama ning oma asjaajamises täpsed ja asjalikud olema, sest kahjuks on paljudel ärimeestel negatiivseid kogemusi.
Ei kultuuri ega tegelikult midagi muudki ei tasu teha vaid raha pärast. Pigem ikka seetõttu, et see sind huvitab. Et see annab sulle võimaluse midagi muuta, paremaks teha. Nii saab muuta Eestit ning ka maailmast saab parem koht elamiseks. Tänapäeval kõigil inimestel läbi interneti piisavalt palju võimalusi, et mõjutada tervet maailma. Kõlagu see pealegi idealistlikult, aga kui tahtmist jätkub, on tõesti igaühel võimalus maailma muuta.
Lühikokkuvõtte vestlusringist Kultuur kohtub äriga: eelarvamustest eduka koostööni 2015. aasta Arvamusfestivalil.
Kõnelesid: Tallinn Music Weeki peakorraldaja Helen Sildna, Soome Vabariigi Riigikantselei “Soome 100” töögrupi peasekretär Pekka Timonen, Guggenheim Helsinki projekti vedav Sanna-Mari Jäntti, investor ja pankur Rain Lõhmus ja Christer Haglund, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse juht.
