Sotsid hakkavad Eesti Energiat puistama? Uus minister tunneb selle firma hingeelu detailideni

Sotsiaaldemokraatide uueks liikmeks valitsuses saab Eesti Energia pikaajaline juhtiv jurist Liisa Oviir (38).

Tartu Ülikooli õigusteaduskonna lõpetanud Oviir on töötanud alates 2008. aastast juhtiva juristina Eesti Energias. Enne seda on ta olnud jurist Tallink Grupis ja referent Eesti suursaatkonnas Londonis.

Lisaks on Oviir olnud 2000–2004 Tallinna ja Harjumaa tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni liige ja andnud alates 2013. aastast koolitusi töösuhete ja sotsiaalse partnerluse teemadel. Ta on Eesti Naisliidu liige.

Vastne sots

Oviir liitus 2014. aasta novembris Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga ja kandideeris kevadistel valimistel riigikokku. Ta sai Harju- ja Raplamaal 493 häält, kuid ei pääsenud parlamenti.

Liisa Oviir on endise riigikontrolöri Mihkel Oviiri ja endise europarlamendi saadiku Siiri Oviiri tütar. "Olen loomult tugeva õiglustunde ja sügava sotsiaalse tunnetusega inimene. Arvestades, et olen poliitikat näinud lähedalt alates lapsepõlvest, siis tundub minek poliitikasse asjade loogilise jätkuna," põhjendas Oviir toona sotside liitumist.

"Soovin kindlasti osaleda keskkonnaõiguse regulatsiooni muutmises, eelkõige riigi maavarasid puudutavas osas. Maavara kui riigi ressurss toob riigile rahalist kasu, kui seda võõrandatakse õiglastel tingimustel. Sama oluline on aga, et kaevandamisega kaasnevad mõjud keskkonnale oleks viidud miinimumini ja adekvaatne osa tasust läheb kaevandamispiirkonna hüvanguks," ütles Oviir.

"Murettekitav on Eesti merenduse, eelkõige laevanduse ja sellega seotud õppetegevuse tänane seis. Eesti merenduspoliitika 2012-2020 näeb ette eesmärgi, mille kohaselt sõidaks Eesti lipu all üle 500 tonnise kogumahutavusega kaubalaevu aastaks 2020 vähemalt 35.

Tegelik elu on vastupidine ja 2014. aasta aprillis lahkus Eesti lipu alt viimane kaubalaev. Kui arvestada, et iga uus töökoht merel tekitab juurde kolm töökohta kaldal, tuleb riiklikult leida ja kehtestada meetmed, et mereriik Eesti omaks ka oma lipu all sõitvaid laevu," rääkis Oviir kolmveerand aastat tagasi.

Rõivase kriitik

Tänavu jaanuaris kritiseeris Oviir teravalt peaministrit. "Peaminister Taavi Rõivas on avaldanud seisukohta, et ajalooline kokkulepe põlevkivi kaevandamise mahtude osas on ebaproportsionaalne ja seda Viru Keemia Grupi (VKG) kahjuks. Peaministri väljaütlemine on ohtlik eelkõige seetõttu, et see võib osutuda suuniseks alluvatele ja avaldab Eesti Energiale survet tegema VKG-le kingitust kõigi maksumaksjate arvelt.," kirjutas ta Äripäeva arvamusloos.

Kaevandamismäära kehtestamise hetkeks 2008. aasta lõpul oli neljale ettevõttele väljastatud luba kaevandada kokku 25,25 miljonit tonni põlevkivi aastas.

Seadust järgides vähendati keskkonnaministeeriumi kantsleri käskkirjaga iga kaevandamislubade omaniku aastast põlevkivi kaevandamise lubatud kogust proportsionaalselt selliselt, et kaevandatav kogus kokku oleks 20 miljonit tonni aastas.

Taavi Rõivase väide, et Eesti Energia ei ole ühelgi aastal ettenähtud limiiti ära kasutanud, on ühest küljest õige. Samas kui vaadata maa-ameti kodulehel esitatud andmeid, siis on Eesti Energia läbivalt aasta kohta protsentuaalselt enim põlevkivi kaevandanud ettevõte. Näiteks 2011. aasta külma talvega kasutas Eesti Energia ära 96% ettevõttele eraldatud aastamäärast, seevastu VKG kasutas ära vaid 22% oma määrast. Seega peaministri väide on formaalselt korrektne, aga sisuliselt kontekstist välja rebitud faktidega mängimine.

"Kõige ootamatum oli aga peaministri suunis rahandusminister Maris Laurile, et ettevõtted peaksid omavahel kokku leppima, s.o Eesti Energia peaks andma osa endale kuuluvast kaevandamismäärast Viru Keemia Grupile. Viru Keemia Grupp on nimetanud, et neil jääb puudu 1,6 mln tonni põlevkivi aastas, mis on peaaegu 11% Eesti Energia aastasest kaevandamismäärast.

Seega, kui Eesti riik omanikuna annab taolise suunise Eesti Energiale, siis viimase tulukus väheneb pikas perspektiivis samas ulatuses. Võrdluseks, perioodil 2009-2013 on riik saanud Eesti Energiast tulu 1,6 miljardit eurot. 11% sellest on suur summa nii kingitusena kui ka riigi eelarves. Selline suunis on põhjendamata ja põhjendamatu. Kui see ellu viiakse, siis jääb üle vaid küsida, kas ja millises mahus on teistel eraettevõtetel põhjust oodata riigilt kingitust.

VKG probleemi on võimalik lahendada seadusandlike meetmetega, kas siis muutes piirangu sisuliselt keskkonnakaitseliseks; muutes piirangu mahtu või muutes piirangu teatud perioodi keskmiseks sarnaselt turba kaevandamise regulatsiooniga," kirjutas toonane Eesti Energia juhtiv jurist, tulevane ettevõtlusminister.

Nagu tänaseks teame, muutis riigikogu pärast valimisi kibekiiresti maapõueseadust VKG-le ülisoodsal viisil. Seega, VKG "probleem on seadusandlike meetmetega lahendatud".

Liisa Oviiri toomist ettevõtlusministriks põhjendas sotside esimees Jevgeni Ossinovski ulatuslike valdkonnateadmiste ja- kogemustega, mis teevad temast hea partneri ettevõtjatele ning tõstavad valitsuses tehtavate oluliste strateegiliste otsuste kvaliteeti.