Jurist ja ettevõtja ning tarbimiskäitumise ekspert Mira Zaslove jagas viit kõige tüüpilisemat psühholoogilist mõjutamistaktikat, mida poed kasutavad selleks, et inimesed rohkem raha kulutaksid, kirjutab news.com.au.

1. Ankurtooted

Kõrgete hindadega tooted, mis pole tegelikult mõeldudki laiale tarbijaskonnale müümiseks. Need on mõeldud kauplusesse vaid selleks, et teised tooted nende võrdluses odavamad paistaksid.

Ankurtoodete tõttu kulutavad inimesed rohkem. Just nimelt - jättes nn ankurtoote ostmata. Näide Austraaliast - kohalik jaekett pani riiulitele leivavalmistamise masina, mis maksis 279 Austraalia dollarit ning keegi ei ostnud seda. Selle müük kasvas hüppeliselt siis, kui kõrvale ilmus uhkem ja kallim mudel hinnaga 429 dollarit.

Ankurtoode kahekordistas odavama masina müüki. Kahe (või rohkema) masina letile paigutamine annab tarbijale ka signaali, et tootjate turg on suur ja „mul on võimalik valida".

2. Eksklusiivsus

Mõned inimesed lähevad just vastupidi väga kõrgelt hinnatud toodete õnge. Seega võib ankurtootel olla mõnikord ka teistpidine efekt.

Eksklusiivsusprintsiip dikteerib mõnede klientide peas jällegi langetama valiku (eelmise näite varal) 429-dollarilise mudeli ostu kasuks. Need on siis kliendid, kes hindavad kvaliteeti ning on enesele seadnud kõrgemad standardid (ning tõenäoliselt on ka nende rahakotid paksemad). Need on nn seisuse-teadlikud kliendid, kes maksavad mistahes hinda.

Edasimüüjad kasutavad seda teadmist ning mõjutavad neid kliente psühholoogiliselt veelgi rohkem kulutama. Mida eksklusiivsem, seda rohkem raha neilt kätte saab ning seda rohkem täitub ka kaupmehe tasku.

Üks parimaid näiteid eksklusiivsuse illustreerimiseks tarbimismaailmas on Rolex, mille hinna ja ühiskondliku staatuse kasvades hakkas ka selle müük kasvama.

3. Keskklassi tooted

Mõned kliendid kardavad kõige madalama hinnaga tooteid. Nad ei taha seda kõige alumist ja odavamat „saasta". Need kliendid tõmbavad võrdusmärgi odava ja halva kvaliteedi vahel. Samas (kui nad just eksklusiivse armastajad pole) ei taha nad palju maksta, et kõige kallimat toodet osta.

Seega kaupmeeste jaoks on kõige nutikam psühholoogiline efekt müügi suurendamiseks tuua turule see keskmine hinnaklass. Näiteks toome ühe õllehindade uuringu.

Kui klientidele pakuti kaht tüüpi õlut - premium õlle eest 2,50 Austraalia dollarit ning 1,80 odavama eest, siis pea 80 protsenti klientidest valisid kallima õlle. Kui juurde lisati kolmas valik - 1,60-dollariline õlu, siis vaid 20 protsenti kõigist katses osalenutest ostsid kõige kallimat õlut. Keegi ei tahtnud aga odavaimat õlut.

Kolmandal katsel asendati 1,60 maksnud nn super-premium tootega, mille hind oli 3,40. Suurem osa klientidest valis siis 2,50 maksnud õlle ning kaduvväikse osa klientide vahel läks jagamisele kõige odavam ja kõige kallim variant.

4. Maagiline number 9

Kaheksas (ilmselt on neid veelgi rohkem tehtud) uuringus ajavahemikus 1987 kuni 2004 vaadeldi neid maagilisi hindu, mille lõpus on number 9 (1,99, 49 ja nii edasi). See uuring tegi kindlaks, et selliselt hinnastamine tõstis müüki kuni 24 protsenti.

Chicago ülikooli eksperimendis tehti kolm erinevat versiooni katalooge, et panna proovile maagiline number 9.

Iga kataloog oli välimuselt identne vaid numbrid selles erinesid. Kontrollversioonis oli ühe näitetoote hind 39 dollarit. Ning eksperimendiks vajalikes versioonides sama toote hind 34 ja 44 dollarit

Kõige rohkem osteti toodet, mille hind oli 39 dollarit.

5. Pakkumised - kes neid ei armastaks

Allahindlused ja kampaaniahinnad on ilmselt kõige maagilisem trikk läbi aegade. Iga üks armastab häid pakkumisi ning läheb sageli üksnes selle pärast poodi ning ostab toote vaid sel põhjusel, et see on alla hinnatud.

Kui toote alghind on 150 ning selle kõrval punane hinnasilt numbriga 99, siis tundub ju oluliselt ahvatlevam? Eks?

Hea Kasuliku lugeja, jaga meiega oma tähelepanekuid Eesti poodide hindadega trikitamisest aadressil kasulik@delfi.ee.