Ligi: parvlaevapakkumise asjus blufivad nii Palo kui Leedo
Reformierakondlasest haridusministri Jürgen Ligi sõnul polnuks "poistel" võimalust parvlaevaotsuseid Leedo kasuks mõjutada teisiti kui sotsiaaldemokraadist majandusministri Urve Palo soovil, tollest viimasest polnud aga mingit märki.
Endine rahandusminister Ligi kirjutab Facebookis, et laupäevalehes LP ilmunud Leedo intervjuu on Palost, pealkiri "poistest", kel olnud mingi "käitumine ja olek", millest "asjaosalised saavad ju aru". "Pöörane. Ja rikutud. Seejuures ei näe ma kohta, kus mingeil "poistel" olnuks võimalust otsuseid Leedo kasuks mõjutada teisiti kui Palo soovil. Tollest viimasest polnud aga mingit märki," ütles Ligi.
Ligi kirjutab, et valitsusest vaadates oli nii Partsi kui Palo ajal MKMi ekspertidel veendumus, et riik/sadam suudab odavama kapitali (ja küllap läbipaistvama skeemiga) teha praamiveole odavama pakkumise. Kui tuli Palo, muutus kultuur päevapealt firmade vaenamiseks. Mingid avaldused sai pihta Estonian Air, ja kaotas sellega hulga reisijaid, mingid Eesti Energia, praamid pidid aga olema lipulaev ja lohetapp, millega võita valimised. "Leedole tuleb ära teha, seda kinnismõtet erinevates sõnastustes kinnitab kogu Leedo intervjuugi, aga Palo ütles seda väiksemas ringis ka otse," märgib Ligi.
"Valitsus vajas kõige konfliktsema ministri hingerahu, mispärast peaminister patsutas teda ka kommentaariga, kuidas asjad Palo ajal on liikuma hakanud. Kõigile oli selge, et minister ei valda teemasid, kuid on väga jutukas ja kuri ega kannataks mingitki head nõu ega eriarvamust. Kogu haldusala pidi seepeale olema pinges, meedia õhutas takka, et Leedost lahti saamine (mitte parim teenus ja hind) on kogu konkursi mõte. Selles õhustikus polnud ühelgi poliitikul ega ka sadama nõukogul muud võimalust kui karta liikluse katkemist, korraldajate käkki, hanke hilinemist. Ja mitte viimasena Palo viha ja tüli valitsusse kandumist. Otsad olid ministeeriumiametnike käes, aga valitsus püsis üksmeeles, et konkursiga tuleb minna lõpuni," meenutab Ligi.
Ta jätkab, et sadam sai vääramatult käsu ministrilt teha hea pakkumine. Riigil/sadamal on kapitalieelis, mistõttu sadama pakkumine sai olla paindlik - otselt mu meelest mitte siiski 30-aastane, nagu Leedo väidab. Aga Leedol olid praamid, ning parim valik MKMi hinnangul oli olemasolevate laevade väljaost. MKMi sõnul ei saadud kaupa kokku. Seda võiks keegi seletada.
Kelle pakkumine lõpuks odavam oli, selles blufivad nii Palo kui Leedo, märgib Ligi. "Esimene rääkis valijaile 60 miljonist, jättes raha nüüdisväärtuse arvestamata, mis oli propagandistlik vale. Ministeerium tegelikult arvutas ja usun mäletavat, et nüüdisväärtuste vahe oli nende meelest 29 miljonit. Aga siin on valitav diskontomäär oluline muutuja, samuti laevade seisund ja hind ja õigused lepingu lõpus. Laevakompanii pool kord kritiseerib nüüdisväärtuse arvutamist, kord võrdleb pakkumisi eri pikkusega perioodide makseid mehaaniliselt kokku liites. Valed mõlemad."
Altkäemaksude juttudeks pole ma piisavalt rikutud, aga protsessi üsna seest vaadanu ja majandusega kokku puutununa ei leia ma üles ka seda kaupa, mida siin kõrvalt pakkuda saanuks, lõpetab Ligi oma sissekande.
