Laserid ja bakterid – odav nafta sunnib puurimisfirmasid otsima uusi tehnoloogiaid
Kui naftabarrel maksis maailmaturul 100 dollari ringis, siis oli põhiline küsimus selles, et kuidas nafta maa seest võimalikult kiirelt kätte saada. Praeguse hinnataseme juures keskendutakse aga üha enam puurimisprotsessi efektiivsusele ning seetõttu investeeritakse jõudsalt uuenduslikku tehnoloogiasse, vahendas Wall Street Journal.
Maailma naftaväljade tõelised raskekaallased Halliburton ja Schlumberger annavad mõista, et nende klientidest kütusefirmad tunnevad järjest suuremat huvi raha säästvamate lahenduste vastu. Ühelt poolt otsitakse lahendusi sellest, et kasutatakse lasereid ning muud kõrgtehnoloogiat, et enne puurimise alustamist jõutaks veendumusele, et tegemist on kõige sobilikuma kohaga maardla piires, kust toornaftat ammutada. Teisalt otsitakse uusi lahendusi, mis võimaldaksid pumbata võimalikult suures koguses naftat nii olemasolevatest kui ka alles planeeritavatest puurkaevudest.
Ühendriikide firma WellDog on näiteks koostöös Royal Dutch Shelliga kasutanud lasertehnoloogiat, mis võimaldab puurijatel maa-alustelt kivimimoodustistelt tagasipõrkuvate footonite abil hinnata kuhu oleks kõige mõistlikum naftakaev rajada.
Texases asuv firma Glori Energy on aga koostöös norrakate Statoili ja Brasiilia Petróleo Brasileiroga arendamas tehnoloogiat, millega oleks võimalik suurendada naftamaardlates niigi looduslikult leiduvate bakterite kogust.
Protsessi käigus stimuleeritakse mikroobide kasvu spetsiaalse toitaine seguga. Toitumisprotsessi käigus „segunevad“ mikroorganismid toornaftaga ning võimaldavad mustal kullal hõlpsamini kivimikihtide vahel voolata, mis tähendab, et seda on ka hõlpsam ka ammutada.
