Harju Elekter tegi Soomes häid ettevõtete oste
Harju Elektrile on Soome suurim turg. Teises kvartalis oli Harju Elektri kvartalikäive 16,6 miljonit eurot, millest Soome osa oli 10,6 miljonit eurot ehk 64% ettevõtte käibest. Seoses Soome majanduslanguse ja streigiga vastas küsimustele Harju Elektri juhatuse esimees Andres Allikmäe.
Mis on Soome turul tegutsemise edu saladus?
Harju Elekter on olnud seotud Soome ja Soome firmadega juba päris 90-ndate aastate algusest. Meie väljund sinna on olnud nii tuntud firmade nagu Nokia, Siemens, Ensto, ABB, paljude oluliste Soome tööstussektori firmade kaudu ja ka kiiluvees. Tuleb tunnistada, et meie investeerimisotsused firmade ostuks 2002. ja 2014. aastal on olnud väga edukad. Oleme selle kaudu saanud märkimisväärselt turuosa ja laienenud tootesortimendi kaudu on äritegevus olnud vägagi jätkusuutlik. Kogemused ja head, jätkusuutlikud kliendisuhted on võimaldanud meil läbi mitme majanduslanguse (lama) edukat äritegevust siiski säilitada ja isegi kasvatada. Mitte kõik majandusharud ei ole ka Soomes tundlikud maailmamajanduse võngetele. Kuna meie osaleme eelkõige elektrotehnika- ja energeetikasektoris, siis see on olnud ka praegu üsnagi kasvav osa Soome majandusest. Ühelt poolt on seda tinginud ka seaduslikud regulatsioonid, mis sundinud ettevõtteid investeerima elektri- jaotusvõrkude töökindlusesse, teisalt on energeetika leidnud omale palju uusi väljakutseid nii rohelise taastuvenergia, kui ka tuumaenergia näol. Soome riik on siin vaatamata rasketele oludele pidanud väga tähtsaks oma tööstuse ja ka kogu muu töötleva majandustegevuse kindlustamist piisava elektrienergiaga, kuna see tagab tulevikus kasvud, töökohad ja arengu. Meil oleks sellisest lähenemisest vägagi palju õppida.
Kui suureks hindate Soome majanduse käekäigu mõju Harju Elektri tulemustele?
Kindlasti mõjutab ka Soome majanduse käekäik Harju Elektri kontserni käekäiku, kuid eelnevalt kirjeldatule viidates oluliselt vähem, kui arvata võiks. Soome on suur maa ja ka vaesematel aegadel tehakse seal meiega võrreldes väga palju suuremaid investeeringuid. Meie konkurentsipositsioon on kindlasti üsnagi tugev, kuid see ei ole iseenesest mõistetav, vaid seda peab kogu aeg kaitsma ja tõestama. Kuna meie müügimahud Eestis on turu väiksuse ja ka peamiste klientide investeeringupoliitika tõttu tagasihoidlikud, siis ongi meie fookus Eestist väljaspoole. Soome, Rootsi, Norra ja isegi laiemalt muu maailm, kui me peame silmas tööstusautomaatika segmenti.
Kas rasked ajad Soomes loovad Eesti ettevõtjatele seal võimalusi ettevõtete ostuks või laienemiseks?
Meil on Soome keskpinge ja alajaama seadmete segmendis juba üsnagi märkimisväärne turuosa. Samas on meil kindlasti ka tuntavalt vaba võimsust, mis looks eeldused pigem orgaaniliseks kasvuks ja äritegevuse laienduseks. Kindlasti ei saa me aga välistada ka tulevikus võimalikke investeeringuid ja laienemist. On ju Harju Elektri tegevusvaldkond palju laiem, kui vaid elektriseadmete tootmine.
Kas streigid Soomes on avaldanud Harju Elektrile mõju?
Otseselt mitte. Teadmata küll praeguste protestide ulatust ja fookust, julgen arvata, et mõni tarne võib pisut hilineda ja ehk on meie kontserni Soome töötajad sunnitud järgima tugevate Soome ametiühingute korraldust ja oma nädalalõppu reedese streigipäevaga pikendama, aga ei midagi dramaatilist. Oluline oleks siin vist mõista ka asja inimlikku poolt. Kord "kätte võidetud" üle võlli hüvedest on ju väga raske loobuda, lihtne on mõelda, et raha tuleb lihtsalt ja seda peab helikopterilt külvama. Meil Eestis on aga asjad selle skaala teises otsas ja minu meelest ei oleks palju oodatud, et kõigi meie tööturu osaliste pingutused võiksid väiksema palgaliste ja vähemkindlustatud inimeste elujärge pisut järgi aidata.
