Soojusetootjad: põlevkivijaamades puidu põletamine tõstab toasooja hinda

Eesti Jõujaamade ja Kaugkütteühingu kinnitusel maksab põlevkivielektrijaamades puidu kasutamise toetamise kinni tarbija läbi soojuse hinna kasvu. Aastatel 2010-2012, kui Narva jaamad puitu põletasid, tõusis Kirde-Eestis hakkepuidu ja küttepuu hind 40% ja üle Eesti 15%.

Ühing leiab, et riik peaks puidu masspõletamise asemel panustama uutele koostootmisvõimsustele, mis lisavad regionaalset elektrienergia varustuskindlust. Seeläbi saaks kasutusele võtta kohalikku hakkepuitu ja luua uusi töökohti.

Hakkepuidu ülepakkumine on ajutine ning tingitud kahest viimasest soojast talvest. Aastatel 2015-2018 kasvab puidu täiendav tarbimine kaugküttesektoris 730 000 tihumeetri võrra ning arvestades metsa- ja puidutööstuse olulist tarbimise kasvu samal perioodil, siis täiendav puidu masspõletamine Narva elektrijaamades saab toimuda ainult kaugküttesektori ning metsa- ja puidutööstuse arvelt.

Ühingu sõnul tuleks vältida tuleks puidu ebaefektiivset kasutamist, mis koormaks tarbijaid, ettevõtlust ja keskkonda. Soojusetootjate hinnangul toimub Narva elektrijaamades puidu raiskamine, sest seda põletatakse madala 40-protsendilise kasuteguriga. „Puitu, mis on hinnaline ja piiratud ressurss, tuleb kasutada arukalt. Seetõttu tuleb eelistada tõhusat koostootmistehnoloogiat, vähemalt 75% kasuteguriga,“ ütles Ühingu juht Andres Veske. Tema sõnul saavad koostootmisjaamad üle Eesti samast puidukogusest enam kui kaks korda rohkem energiat.

Elektrituruseaduses sätestatud taastuvenergia toetuste eesmärk on soodustada uute taastuvenergia tootmisvõimsuste rajamist, mis jätkaksid tööd ka toetamise lõppedes. See tingimus ei ole täidetud ei Narva elektrijaamade ega ka Auvere elektrijaama puhul. Põlevkivijaamades puidu masspõletamine on seega ühiskonnale üheks kallimaks võimaluseks taastuvenergia tootmiseks, sest ühiskond ei saa vastu uusi elektrijaamu ning maksab ebaratsionaalsele tegevusele läbi kallima toasooja hinna peale.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist (MKM) kooskõlastusele esitatud Elektrituruseaduse eelnõu sätestab, et valitsuse korraldusel on võimalik maksta toetust põlevkivijaamadel, kui statistikakaubandusest laekuv tulu on suurem kui kulu. Lisaks sisaldub eelnõus võimalus, et juhul kui Eesti Energia on valmis riigile tagasi maksma Auvere elektrijaama investeeringutoetuse, siis on ettevõttel võimalik täismahus müüa Auvere põlevkivielektrijaamas biomassi masspõletust koostööprojektide raames.