„Oleme uhked, et meie pank töötab, lõime maksekeskuse,“ ütles kohaliku panga eksjuht 47-aastane Irina Nikitina, kes juhib nüüd keskpanka. Ta andis intervjuu kontoris, mis enne mässuliste ülevõtmist kuulus Ukraina Eximbankile. „Me ehitame üles süsteem ja soovime seda parandada.“

Enne läinud aastal puhkenud konflikti oli piirkonna peamine ekspordikaup kivisüsi ja metallid. Nüüd on piirkond pea täielikult sõltuv Venemaa majandusabist ja maksudest, mida kohalik „valitsus“ püüab kohalikelt ärimeestelt kätte saada. Ettevõtted peavad avamaa keskpangas pangakontod, mille kaudu tuleb arveldada tarnijatega.

Kaks inimest mässuliste administratsioonist ütlesid, et Venemaa kannab iga kuu pensionite maksmiseks 2,5 miljardit rubla ehk 37 miljonit dollarit. Nikitina ütles, et seni ei ole neile Venemaa rahanduse raske olukord mõju avaldanud. Aastaga on vene rubla kukkunud enam kui 40%.
Kohalikes poodides teevad Ukrainas toodetud kaubad ruumi Venemaal toodetule. Üks väheseid kohalike brände on Novorossija sigaretid, mis on kohalike mässajate seas populaarsed.

Poodides ja turgudel arveldatakse muidugi sularahas. Hindu näidatakse nii rublades kui grivnades.

Kohalikud ettevõtjad impordivad kaupa Venemaalt. Nad on avanud keskpangas 14 000 kontot. Nendelt kontodelt saab maksta vene tarnijatele läbi Venemaa ühe krediidiühingu või Lõuna-Osseetia panga.

Kummalisel keskpangal on tohutult töötajaid. Euroopa Keskpangal on vaid veernadi võrra rohkem töötajaid.

Donetski keskpank on nagu kommertspanganduse monopol. Panga asepresident kulutab enamuse ajast internetis surfamisele, et õppida Venemaa, Ukraina, Valgevene ja Euroopa keskpankade tööpõhimõtteid.

Üks kohalik poliitik plaanib detsembris trükkida Donetski jaoks oma Novorossija raha. Keskpanga 9 sularahaautomaati teenindavad vaid ametnike. Masinad aktsepteerivad vaid kohalikke pangakaarte, mida on väljastatud juba umbes 300 000.

„Oleme optimistid,“ ütles Nikitna. „Me oleme kindlad, et varsti saab meie pangakaarte kasutada isegi välismaal.“