Kui leping läbi, võib liisija ostes ligikaudu 70 000 eurot maksnud auto sisuliselt sentide eest päriselt endale osta, sest masina jääkväärtus on viie aastaga oluliselt langenud.

Ärileht tundis aga huvi, miks ei ostnud Sults kallist ja suurt BMW-d ise ja juba varem, kui see talle nii väga meeldib?

Miks ootas ta ära selle, et ta valiti riigikokku, kus on ette nähtud kuluhüvitised kulude hüvitamiseks - mitte vara soetamiseks - ja alles seejärel läks Sults United Motorsisse.

Esmalt teatas Sults: "Aitäh küsimuste eest! See teema on vana uudis ning minu auto kasutusrendis ei ole miskitki ebaseaduslikku. Päikest ja tervist!"

Ärileht ei jätnud jonni. Seepeale teatas Sults, et ta ei ole mingi prohvet, et kirjeldada, miks eelmine riigikogu koosseis on sellise esinduskulude süsteemi välja töötanud.

"Auto on töövahend. Sinul ju peavad ka väga head töövahendid olema. Minu töökoht on Eesti vabariik 7x24x365. Auto on minu kabinet ja rent on kabineti üür. Nii lihtne see ongi!" on Sults veendunud.

Ta rõhutas, et "see auto ei ole isiklik vara, isiklik vara seisab parklas". "See on töövahend ja rendivara, autojuhita takso," ütles Sults.

Kevadel, aprilli lõpus sõitis Sults riigikokku veel vanaldase 5. seeria BMW-ga.