Keskerakonnal tekkis enne valimisi müstiline sularahavajadus
Keskerakond võttis eelmisel aastal enne selle aasta 1. märtsi valimisi oma pangaarvelt välja suure hulga sularaha ja otsustas seda millegipärast oma kassas hoida. Miks seda vaja oli, sellele ei suuda või taha Keskerakond selget vastust anda.
Valimised on ikka kallid, aga enamasti tasuvad parteid valimiskulusid pangaülekannetega. Keskerakond aga võttis enne valimisi arvelt raha välja ja hoidis seda sularahana.
Erakondade rahastamise järelevalve komisjon (ERJK) päris selle kuu alguses Keskerakonnalt aru, miks oli neil 2014. aasta majandusaasta aruandes deklareerinud sularaha jääk eelmise aasta lõpus 174 427 eurot. Aastaga oli Keskerakonna sularahajääk kasvanud vähemalt 115 087 euro võrra.
Tänaseks pidi Keskerakond andma ERJK-le vastuse. "Eesti Keskerakonna kassajääk suurenes 2014. aastal, kuna erakond moodustas erakonna
likviidsuse tagamiseks kassareservi. Reserv moodustati Eesti Keskerakonnale Erakonnaseaduse § 127 alusel riigieelarvest tehtud eraldistest ning võeti kassasse erakonna Danske Bank A/S Eesti filiaali kontolt, mis on ka konto väljavõtetega tõendatud," on komisjonile saadetud vastuses kirjas.
Lihtsalt öeldes teatas Keskerakond ERJK-le, et neil oli millegipärast vaja suurt hulka sularaha ja nad otsustasid seetõttu neile pangaarvele laekunud riigi toetusest osa sularahas välja võtta.
ERJK huvi sularahajäägi vastu tekkis Keskerakonna majandusaasta aruannet vaadates. Majandusaasta aruanne tuleb esitada aasta lõpu seisuga, mistõttu aruandest ei selgu, et kui 31. detsembril 2014 oli Keskerakonnal 174 427 eurot sularaha, siis mis selle sularahahunnikuga kahe valimiseelse kuu jooksul juhtus. Sellele võib selgituse anda Keskerakonna järgmise majandusaasta aruanne.
Suvel selgitas aga Keskerakonna peasekretär Priit Toobal, et kõik on korras. "Aruandes toodu on aastavahetuse seis. See ei tähenda aga seda, et terve 2014. aastal oleks seesugune summa sularahana kassas olnud. Tegemist oli valimiskampaania perioodiga. Kindlasti ei ole tegemist millegi erakorralisega. Lisaks keskbüroole, kes erakonna finantsidega tegeleb, on Eesti Keskerakonnal ka 27 piirkonda ja ligi 200 osakonda, kes kõik samuti erakonna majandustegevuses, sealhulgas sularahaga käitlemises osalevad," rääkis Toobal.
Toobali teada tasuti selle sularaha eest kindlasti ka arveid, eriti piirkondade ja osakondade poolt. "Erakonna büroo poolt likviidsuse tagamiseks aastavahetuse seisuga kassas olnud sularaha on suures osas paigutatud erakonna arveldusarvetele. Ning seega on tänase päeva seisuga sularaha jääk kassas oluliselt vähenenud."
Üleval on ka üks kummaline võlg
Septembris saatis ERJK Keskerakonnale veel ühe kirja, milles päris aru ühe Keskerakonna jonnakalt püsiva võla asjus.
ERJK nõunik Zoja Masso selgitas, et komisjoni mured on üldised. "Millalgi kevadel langetasime põhimõttelise otsuse, et nõuame aru regulaarselt kõigilt, kelle arvete tasumise tähtajad on ületatud enam kui aasta (selliseid oli eeskätt Keskerakonnal). See on üks järjekordne võlg, mida Keskerakond ei ole aasta jooksul tasunud ning mille kohta me pole ka ettevõtjalt saanud teada, et ta oleks teinud maksegraafiku või muu kokkuleppe," selgitas Masso.
"Need võlad on erakondadel raamatupidamises üleval ja üldiselt on komisjoni huvi ja sekkumine seni mõjunud distsiplineerivalt," selgitas Masso. Erakonnad esitavad komisjonile iga kvartali lõpul oma raamatupidamislike võlgade seisu, mis aga ei muutu üksühele avalikuks infoks.
"Ka suvise vaatluse ajal oli 180-365 päeva vanade võlgade hulk erakondades täiesti arvestatav ja eeldame, et ka sügisene seis ei ole just kiita. Komisjon soovib aidata kaasa erakondade majanduskäitumise paranemisele ja vastutustundlikkuse tekkele," teatas Masso.
Miks komisjon sellega tegeleb? "Me juhindume siin analoogiast äripraktikaga eraettevõtluses, kus juba 180 päeva maksetähtaja ületamisel peab võlausaldaja maksmata arve suhtes midagi ette võtma," selgitas Masso.
ERJK vaatenurgast muutub tasumata arve krediidiks ehk see ei ole enam tasu saadud teenuse või kauba eest, vaid intressita laen. Erakondadele aga teatavasti tohivad krediiti anda ainult krediidiasutused. "Seega, kui ettevõte ei nõua aktiivselt erakonnalt võlga sisse ehk arve tasumist, siis on lugu käsitletav keelatud laenuna ja komisjon peab sekkuma," kommenteeris Masso.
Keskerakonna pressiesindaja Taavi Pukk selgitas, et kui eelmise kvartali aruannet ERJK-le esitades oli Keskerakonnal võlgasid umbes 606 000 euro jagu, siis 10. oktoobril esitab Keskerakond 3. kvartali aruande, kus võlasumma on langenud orienteeruvalt 511 000 euroni. Umbes sellise tempoga, 100 000 eurot kvartalis, kavatseb Keskerakond ka oma võlgasid edaspidi vähendada.
