Plaanitult või kogemata? Savisaare altkäemaksuskandaali miljonärist osaline sattus kapo huviorbiiti Reiljani kaasabil

Miljonär Vello Kunman, kohtunik Leo Kunmani üks vendadest, on üks neist ülirikastest, kes ei ole kunagi Kroonika veergudel praalinud. Kunman sai kuulsaks alles Tallinna "vabastamise" päeval, tänavu 22. septembril, mil kaitsepolitsei esitas talle kahtlustuse Edgar Savisaarele altkäemaksu andmises.

Kunmani te tänaval ära ei tunne. Kunmanist on Eesti ajalehtede fotoarhiivides mõned üksikud fotod. Ta väldib süsteemselt ajakirjanikke ja avalikkust.

Ka nüüd, mil riigiprokuratuur ja kaitsepolitsei teatasid, et Kunman on üks neist, kes peab oletatava altkäemaksu andmises aru andma, teatas mees pressiesindaja, endise Rahvaliidu pressišefi Manuela Pihlap suu läbi rahvusringhäälingu uudisteportaalis, et ettevõttel ei ole Tallinna linnaga kunagi sooje suhteid olnud ning näiteks ühele detailplaneeringule kinnituse saamine võttis aega 17 aastat.

Ometi on Kunmani varandus ja ärihaare muljetavaldav. Piltlikult öeldes keedab Kunman nii vorsti, kõplab põldu, toodab biogaasi kui peab kaubanduskeskust. Viimane on tuttav kõigile tallinlastele, Kunmani oma on Järve keskus.

Kunmani ärihaarde keskmes on AS Esraven. See on valdusfirma, millel on tervenisti 14 tütarettevõtet. Esraveni suurim tütarfirma on AS Silikaat, tollest lähtuvad omakorda ports ettevõtteid.

SIIT saate lugeda aktsiaseltsi 2014. aasta aruannet.

Aruandest ilmneb, et mullu oli Esraveni käive 16,72 miljonit eurot, tunamullu 16 miljonit. Esraven teenis eelmisel aastal kokku 4,2 miljonit eurot kasumit, 2013. aastal jäi kasum alla nelja miljoni euro.

Dividendiks üle 120 miljoni

Kunman on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli elektrotehnikuna ja töötanud aastaid samas koolis teadurina. Eesti Ekspress kirjutas 2008. aastal Kunmanist artikli, sest varju hoidev miljonär oli võtnud just ajalooliselt suure dividendi, kokku 122 miljonit krooni. Nagu Ekspress väljendus, siis üksinda rohkem kui "Kruuda ja Sõõrumaa kahepeale kokku".

2014. aastal Kunmani firma dividendi ei maksnud, 2013. aasta eest määrati kokku 400 000eurone dividend. Vargsi ja tagasihoidlikult. Ka sel aastal ei plaani Kunman dividendi maksta, kuigi võiks: ettevõttel on jaotamata kasumit kokku 46 miljonit eurot.

"Kes on edev, on edev. Aga Vello stiil on lihtsalt selline, et teeb asjad ära, ta ei trügi ette. Juba TPI esimesel kursusel oli tal auto, aga ta ei uhkeldanud sellega," toob ülikooli grupivend Aivo Liksor selles artiklis näite.

Kui teiste uuskapitalistide nimekaar­dil oli juba 1990aastate alguses kirjas manager, president või mõni muu peen nimetus, siis Kunmani tiitel oli ühemõtteline - omanik.

Esimene miljon

Kuidas ja kust tuli Kunmani esimene miljon? Järve Keskuse peremehe Kunmani äriedu põhjuseks on õnnestunud erastamistehing 1995. aastal, kui ta ostis 19 miljoni krooniga telliseid tootva Silikaadi ja sai kaasavaraks maatüki Tallinnas Pärnu maantee ääres. Tootmine koliti Männikule ja kaheksa hektari suurusele maa-alale kerkis Järve Keskus, mida hiljem veelgi laiendati.

Kunmani esimeseks äriks oli autokaupu müünud AS Ravor, mille ta pani püsti praeguse Volta ühe omaniku Aivar Reivikuga. Mehed käisid koos ülikoolis ja töötasid hiljem TPIs teaduritena, kuni leidsid huvitavama rakenduse ettevõtluses. Ravori omanike seas ei olnud Kunman pikalt ning asus tegelema valgustite ja elektriseadmete müügiga, hiljem lisandus muu ehituskaup. Ta on olnud tegev ka kütuseäris ja proovinud kätt toidukaupade müügiga.

Riigifirma Silikaat oli Key kaubamärgi all tegutsevate ehituspoodide äripartner ja tõenäoliselt sellest ka tema erastamishuvi.

Kunman ise pole avalikustanud, kas ta läks Silikaati erastama magusa kinnistu pärast või tekkis ostutempli ehitamise idee alles hiljem. Järve Keskuse arendamiseks läks aasta pärast Silikaadi erastamist.

Kunman osales ka Eesti Raudtee erastamisel ja kuulus Urmas Sõõrumaa saunalaval asutatud Raudtee Erastamise Rahva AS-i omanikeringi. 2003. aastast alates investeerib ta aga põllumajandusse ja on soetanud mitu farmi, mis kasvatavad vilja ja toodavad piima.

Kunman on olnud Isamaaliidu rahastaja. On ka väidetud, et tal olid head suhted Rahvaliiduga, kui seda erakonda juhtis veel Villu Reiljan, põhjuseks tema liiva- ja kruusakaevandamise huvid.

See on ka ilmselt tõsi, sest just arvatavalt Villu Reiljani kaasabil sattus ta Edgar Savisaare ümber puhkenud altkäemaksuskandaali. Nimelt töötab Reiljan juba mitu head aega Kunmani nõunikuna Silikaadi grupis, kusjuures ta ei ole seal ainus endine rahvaliitlane. Reiljan aga vahendas kaitsepolitsei kahtlustuse järgi Savisaarele salapärase miljonäri meelehead.

Kunmani tundvad inimesed räägivad, et tegemist on rahuliku ja tööka mehega, kes on konkreetse ütlemisega ja juhib ettevõtteid kindla käega. Kunman on kaalutlev ega hüppa tundmatus kohas vette. Näiteks mõtles ta pikalt, enne kui otsustas investeerida põllumajandusse. Samuti meeldib talle kõik lepingud ise üle vaadata. Ta on põllumajandusfarmide ostmise järel ise katsetanud traktoreid ja erinevaid mehhanisme, et olla peensusteni kursis, mis tema ärides toimub.

Loata majaehitus sai saatuslikuks

Tõenäoliselt on üks neljast altkäemaksuepisoodist, mida riigiprokuratuur uurib, seotud Nõmmele kerkiva häärberiga, mida suurärimees Kunman hakkas ehitama. End avalikkuse eest peitev ettevõtja ületas veebruaris uudisekünnise ETV saates „Pealtnägija”.

Saates näidati, kuidas Kunman lammutas Nõmmel miljööväärtusliku maja ja ehitas selle asemele korralike kooskõlastusteta uue. Kuigi lubadeta ehitatud maja tuleks lammutada, jätkus seal veel märtsis põhjalik krundi korrastamine ja haljastuse ettevalmistamine. Ometi oli Tallinna linnaplaneerimise amet teinud krundi omanikule, Kunmani tütrele Kerstinile mitu ettekirjutust, sest ehitatud maja ei vastanud ehitusloale.

Kerstin Kunman ning tema elukaaslane, ettevõtja ja Viljandi volikogu endine liige Rome Arumaa küsisid naabritelt allkirjad projektile, mis kujutas endast puumaja renoveerimist ja juurdeehitust. Miljööalade osakonna juhataja nõustus sellega tingimusel, et hoonekehandit säilitatakse ja väärtustatakse.

Naabrite üllatuseks vana maja hoopis lammutati. Ehitama hakati projektil kujutatust hulga suuremat ja erinevat hoonet. Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja Anu Hallik-Jürgenstein on öelnud, et uus maja tuleks lammutada ja vana puidust hoone endisel kujul taastada. Seda üritatakse tagada sunnirahaga.

Pärast veebruaris ilmunud „Pealtnägija” lugu möödus ainult paar nädalat, kuni krunt vahetas omanikku. 26. veebruarist on uus omanik Marika Lehtla. Ilmselt pole ka see pime juhus, sest ta on kahe ettevõtte kaudu seotud nii Kunmani kui ka Reiljaniga. Seega pole Kunmanide pere enam ebaseaduslikult kerkinud maja omanik, olgugi et oli selle ehitaja.