Lugeja kirjutas:

„Tere! Ostsin kuskil kaks ja pool aastat tagasi korteri, mida sel suvel uuesti edasi müüa soovisin. Leidsin ostja, kõik sujus ja siis avastasime maakleriga, et sellele aadressile on alles eelmise omaniku pereliikmed sisse kirjutatud. Kui mina selle korteri ostsin, ei teadnud sellest midagi ja see polnud ka kuidagi takistuseks. Pöördusin ikkagi uuesti mehe poole, kellelt korter ostetud sai ja palusin tal ümberkirjutuse teha. See kõik võttis asjatult aega ja asjaajamist. Oli see üldse vajalik või kuidas oleks pidanud käituma?“

Vastab 1Partner Kinnisvara tegevjuht Martin Vahter:

"Kellegi sissekirjutus ei ole ostu-müügi tehingu toimumisel määrav ning ei too ka ostjale kaasa mingeid kohustusi. Antud juhul oli tõenäoliselt tegu ostja sooviga soetada korter n-ö täiesti tühjana ehk et tema nimel olevasse kinnistusse ei oleks sisse kirjutatud ühtki inimest, kes seal tegelikult ei ela. Tõepoolest, kunagi, üle kümne aasta tagasi oli see probleem, kuid tänaseks on seadus muutunud ning rahvastikuregistri kanne on informatiivne.

Korteri omanik saab minna iseseisvalt kohalikku omavalitsusse ning paluda vastaval ametnikul rahvastikuregisatris mittekohased sissekirjutused kustutada. Notarid ka tehingu ajal kontrollivad sissekirjutust ning fikseerivad selle ostu-müügi lepingus kui asjaolu."

Riigiportaal eesti.ee toonitab, et kõigil Eesti elanikel on kohustus hoolitseda selle eest, et nende elukohaandmed rahvastikuregistris oleksid õiged. Elukoha registreerimine tähendab inimese elukoha andmete kandmist rahvastikuregistrisse. Inimene on kohustatud esitama oma andmed rahvastikuregistrisse peale uude elukohta kolimist, valede andmete leidmisel rahvastikuregistrist või elukoha andmete puudumisel.