Ebatavaline olukord: see talv tuleb Eestis madalamate soojahindadega
ASi Tallinna Küte võrgupiirkonnas langeb kütte hind jaanuariga võrreldes 14 protsenti. AS Tallinna Küte varustab soojusega suuremat osa Tallinna ja Maardu linna.
Firma juhatuse esimehe Priidu Nõmme sõnul tuleneb hinnalangus puiduhakkest ja maagaasist toodetava soojuse hinna odavnemisest.
Pikemas perspektiivis on Tallinnas eesmärk suurendada biomassi ja alternatiivsete kütuste osakaalu soojuse tootmisel, mis võimaldab hoida soojuse hinna stabiilsena. Eelmisel aastal moodustas kohalike taastuvkütuste osakaal Tallinna kaugküttes 42 protsenti ning eesmärgiks on 2018. aastaks tõsta kohalike taastuvkütuste osakaalu 80 protsendini.
Seoses kohalike kütuste osakaalu suurenemisega Tallinna kütmisel lubas abilinnapea Arvo Sarapuu, et soojuse hind langeb ka tulevastel aastatel.
Keskkütte hinnad tuleb kooskõlastada konkurentsiametis, mille pressiesindaja Maarja Uulits nentis, et keskmist hinnamuutust Eestisei ole paraku võimalik välja tuua, sest soojatootjad kasutavad soojuse tootmiseks erinevaid kütuseid ja muutused puiduhakke, maagaasi ja põlevkiviõli hinna osas on erinevad. Osade ettevõtjate puhul on hind vähenenud järk-järgult, mitte korraga.
Kui soojatootmiseks kasutatava kütuse hinnad langevad, ei saa soojatootja lihtsalt rohkem kasumit võtta, vaid peab tarbijatele hinda langetama. Soojahinnale kinnitab konkurentsiamet piirhinna, millest kõrgema hinnaga müüa ei tohi, aga madalama hinnaga võib müüa ka konkurentsiametiga läbi rääkimata.
Kui soojatootja ei soovi aga hinda langetada, saab konkurentsiamet ise kehtestada ajutiselt odavama soojahinna, kuni soojatootja esitab konkurentsiametile taotluse uue ja odavama hinna kehtestamiseks.
Alljärgnevalt ülevaade heakskiidetud soojuse hinna muutustest Eestis. Paljud avaldused sooja hinna muutmiseks on konkurentsiametis veel töös.
Haapsalus 15 protsenti
Kostiveres 16 protsenti
Haabneemes 15 protsenti
Kundas 15 protsenti
Laagris 15 protsenti
Lool 15 protsenti
Narva-Jõesuul 14 protsenti
Sauel 15 protsenti
Viimsis 6 protsenti
Viiratsis 10 protsenti
Väike-Maarjas 16 protsenti