Vaata, kui palju on Eestis kallinenud toidukaubad võrreldes 1992. aastaga

Tohutu hinnatõusu on Eestis teinud alates 1992. aasta septembrist tänavu augutiks lambaliha ja leiva hind.

Lambaliha keskmine jaehind on tõusnud 24,6 korda. Tavatoidukauba leiva hind on tõusnud 24,1 korda.

Üle 10 korra on tõusnud ka kondita veiseliha (14,7 korda), räime (14,6 korda), tomati (14,5 korda), kurgi (13,6 korda) ja saia (10,9 korda) hind.

Vähemalt 5 korda on tõusnud kondiga veiseliha (9,6 korda), kondiga sealiha (7,6 korda), juustu (7,2 korda), 4% kodujuustu (6,4 korda), suitsukarbonaadi (5,7 korda), keefiri (5,5 korda), kartuli (5,5 korda), keeduvorsti (5,3 korda), piima (5,1 korda), hakkliha (5 korda) ja või (5 korda) hinnad.

Munade hind kallines 4,9 korda, kondita sealiha 4,3 korda, porgand 4,1 korda, viinerid 3,6 korda, 20% hapukoor 3,5 korda ja 10% kohvikoor 3,2 korda.

Suhteliselt vähe on kallinenud broiler, peakapsas ja mugulsibul – vastavalt 3, 2,8 ja 2,3 korda.

40% 0,5 liitrine viin on kallinenud 6,5 korda.

Eestis kallinesid 19 aastaga Eurostati andmetel toidukaubad 99%, Euroopa Liidus 63%, kirjutas Eesti Konjunktuuriinstituut.

1992. aasta rahareformi järel olid Eestis toidukaupade hinnad uskumatult madalad, kuid ka palgad olid praegusega võrreldes kordades väiksemad.

Keskmine netokuupalk oli 1993. aastal 54 eurot. 2015. aasta II kvartalis oli see 857 eurot. 22 aastaga on keskmine netopalk kasvanud 16 korda ja ületab keskmist toidukaupade hinnatõusu 3,7 kordselt.