Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt 15. septembril algatatud elektrituruseaduse muutmise seadusega, mis on saadetud teistele ministeeriumitele kooskõlastamiseks, soovitakse muuta taastuvatest energiaallikatest ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia toetuse arvestamise ja väljamaksmise põhimõtteid ning sätestada taastuvenergeetika arendamise koostöömehhanismide põhimõtted ja kord.

Tegemist on eelnõuga, mis langes Riigikogu koosseisu lõppemisega 2015. aasta märtsis menetlusest välja, kuid mis nüüd on uuesti ette võetud.

Eelnõu vajaduse põhjendus

Eelnõu seletuskirja kohaselt on taastuvenergia toetuste skeemi muutmise põhjuseks ühelt poolt soov seada taastuvast allikast ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia kogusele piir lähtudes riigi võetud eesmärkidest ning teiselt poolt seada piir toetusskeemist kasusaavate elektrienergia tootjate teenitavale summaarsele tulule.

Nimelt on Eestis 2007. aastal jõustunud taastuvate energiaallikate elektrienergia tootmiseks kasutamise toetusskeem osutunud oodatust oluliselt edukamaks: kui 2007. aastal oli taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia osakaal elektrienergia lõpptarbimisest 1,5%, siis 2011. aastal oli see juba 13% ja 2014. aastal 14,8%. Nimetatud numbrite taustal taastuvenergia toetuste maksmine on omakorda avaldanud mõju tarbijatele, kuna tarbijad kannavad lõppastmes toetuse rahastamisest tekkiva kulu. Tarbijate poolt tasutav taastuvenergia ja tõhusa koostootmise tasu (käibemaksuta) oli 2007. aastal 0,14 senti/kWh ja 2015. aastal juba 0,89 senti/kWh.

Eelnõu sisu

Praegu kehtiva toetusskeemi kohaselt maksab Elering toetust taastuvast allikast toodetud elektrienergia eest 53,7 EUR/MWh ning tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia eest 32 EUR/MWh. Teisisõnu ei sõltu makstava toetuse suurus elektrienergia turuhinnast.
Nagu öeldud, siis uue skeemi kohaselt on makstava toetuse suurus üldreeglina sõltuvuses elektrienergia börsihinnast või biomassi hinnast või CO2 turuhinnast.

Olemasoleva taastuvenergia tootja, kes kasutab kuni 2,5 MW tootmisseadet (tuule puhul kuni 100 kW tootmisseadet) ning kes on saanud tootmisseadme ehitamiseks riigipoolset investeeringutoetust, võib saada täiendavalt ka taastuvast allikast toodetud elektrienergia toetust.

Kui selgub, et Eesti ei ole täitmas aastaks 2020 võetud kohustust tootja taastuvatest allikatest elektrienergiat 17,6% ulatuses siseriiklikust elektrienergia tarbimisest, siis võivad toetust hakata saama ka sellised tootjad, kes ei vasta olemasoleva tootja definitsioonile. Nimelt nähakse eelnõus ette vähempakkumise kord, mis rakendub 2017. aastast.

Toetusskeemi kohaselt makstakse toetust 12 aasta jooksul nõuetele vastava tootmisseadmega tegevuse alustamisest.