Investeerimisfondide kirevast maailmast leiab kõiksugu isendeid
Aktsiafondid investeerivad aktsiatesse. Osaku väärtus kujuneb fondis olevate aktsiate hindade liikumise alusel. Maailmas eksisteerib väga palju erinevaid aktsiafonde. Stiili poolest jagunevad fondid väärtusfondideks või kasvufondideks. Esimesed investeerivad väärtusaktsiatesse, mis on suhtarvudelt suhteliselt odavad. Teised investeerivad nende ettevõtete aktsiatesse, kus nähakse suurt kasvupotentsiaali. Osa fonde jagunevad geograafiliselt. Osa fonde investeerivad üleilmselt. Siis on fondid, mis investeerivad näiteks ainult arenevatele turgudele, arenenud turgudele või piiriturgudele. Piirkondlikud fondid investeerivad kindlasse geograafilisse piirkonda – näiteks Kesk-ja Ida-Euroopa fond või Põhja-Ameerika aktsiafond. Leiduvad ka konkreetsesse riiki investeerivad fondid – näiteks Rootsi aktsiafond ja Saksamaa aktsiafond. Sektorifondid investeerivad vaid kindla sektori ettevõtete aktsiatesse – näiteks biotehnoloogiafond ja finantssektori fond. Kui on olemas aktsiate liikumisi kajastavad aktsiaindeksid, võib leida ka indeksifonde, mis järgivad vastavate indeksite liikumist.
Samuti on börsil kaubeldavad aktsiafondid (ETFid), mille haldustasud kipuvad olema soodsamad aktiivselt juhtid fondidest. Ka need võtavad oma liikumisel šnitti indeksist, millega nad on seotud. Alusvaraks võib olla ka mõni tooraine, tooraineindeks, võlakirjad, intressimäär, jne.
Võlakirjafondid investeerivad võlakirjadesse. Ka neid on geograafilisi või valuutapõhiseid, kuid ka globaalseid. Lisaks on kindla krediidireitinguga seotud fondid – näiteks need, mis investeerivad alates reitingust AA ja kõrgema reitinguga võlakirjadesse. Tundmatud ei ole ka rämpsvõlakirjafondid, mis investeerivad kõrge tootluse (ja riskiga) võlakirjadesse. Mõned fondid investeerivad ainult valitsuse võlakirjadesse, teised omavalitsuste omadesse (munitsipaalvõlakirjafondid) või ettevõtete võlakirjadesse (korporatiivvõlakirjade fondid).
Lühemaajalist raha investeerivad fondid paigutavad seda lühiajalistesse võlakirjadesse või hoiustesse. Selliseid rahapaigutusi teevad rahaturufondid ja intressifondid.
Hajutatud fondid võivad investeerida erinevatesse varaklassidesse. Neid nimetatakse ka mitme varaklassi fondideks (multi-asset fund)
Investeerimisfondide valimine ei ole sugugi lihtsam üksikväärtpaberi valimisest. Lisaks fondi kuuluvate väärtpaberite käekäigule ei ole üldsusele teada, kuidas fondijuht käitub suvalises olukorras, mida ta teeb ja ostab-müüb. Seetõttu peab fondi rahapaigutajal olema usaldus fondijuhi ja tema meeskonna suhes.
