Tänavu rakendatud pakendiaruannete auditeerimise kohustus on olnud teatavas mõttes halb eksperiment, millest ministeeriumi loodetud olulist kasu ei ole sündinud, või vähemasti ei jäänud toimunud kohtumiselt sellist veendumust, tõdes kaubanduskoja juht Mait Palts pärast keskkonnakomisjonis toimus pakendiaruandluse auditeerimise arutelu, vahendab Eesti Kaubandus-Tööstuskoda uudiskirjas.

„Ainus kindel mõju on olnud täna see, et mitu tuhat ettevõtet on pidanud tellima kalli auditi ja selle peale raha kulutama ja asendades nii riikliku järelevalve puuduseid. Suur osa kohustatuid ei ole väidetavalt auditit ka teinud ning järelevalve seaduses sisalduvate kohustuste täitmise üle on puudulik. Sellises olukorras oleks mõistlikum tunnistada, et eksperiment ei andnud tulemusi ning auditi kohustusest loobuda ning otsida olmejäätmeteks sattuvate pakendijäätmete taaskasutuse suurendamiseks sisulisi lahendusi,“ lisas Palts.

Arutelu teemaks oli, kas üksnes auditeerimise kohustuse piirmäära tõstmine on sobiv lahendus kogu pakendiaruandluse probleemile ning kas see aitab rohkem pakendeid taaskasutusse suunata? Selgus, et kindlat vastust nendele küsimustele endiselt ei ole.

Küsimärgi all on ka, kas hetkel on olemas vajalik ressurss, et tagada piisav järelevalve auditeerimise kohustuse täitmisele. Ilma tõhusa järelevalveta pole võimalik ka kohustuse täitmist kontrollida. Kaubanduskoda jäi oma eelneva seisukoha juurde, et enne, kui puuduvad argumendid, kuidas auditeerimine antud kujul pakendite taaskasutamisele kaasa aitab, pole võimalik auditeerimise kohustust toetada. Lisaks tuleks kindlasti kaaluda ka alternatiivseid lahendusi.