“Kilekottide tarbimise vähendamine on meie kõigi ühine ülesanne, mis
eeldab tarbijate, kaupmeeste, seaduseandjate ja tootjate koostööd.
Kutsume kõiki kaupmehi üles astuma samme kilekottide tarbimise
vähendamiseks,” julgustas Killerkoti projekti eestvedaja Anneli Ohvril
kaupmehi liituma.

Kõikidel kaupmeestel on võimalus hea tahte leppega liituda Killerkoti
kodulehel, täites selleks ära lihtsa veebivormi. Projektiga on juba
liitunud näiteks Alexela ja Beebicenter.

Eesmärk on leida mitmeid keskkonnasõbralikke alternatiive kilekottidele

Kilekottide vähendamise kampaania algatajad pakuvad kaupmeestele välja
mitmeid võimalusi keskkonnasõbralikuma tarbimise toetamiseks. Näiteks
võivad hea tahte leppega liitunud loobuda tasuta kilekottide pakkumisest
ning pakkuda aktiivsemalt klientidele teistsuguseid ja jätkusuutlikumaid
lahendusi, näiteks riidekotte.

“Toidupoed võiksid julgelt kasutusele võtta korduvkasutatavaid
alternatiive ka juur- ja puuviljakottidele. Olemas on ju mahukad, kuid
väikseks kokkuvolditavad taaskasutatavad võrkkotid,” sõnas Ohvril.
Ohvril lisas, et leppega liitujad võiksid võtta ülesandeks anda oma
panus ka teavitustöösse.

Sotsiaalmeedias on käimas kilekotivaba kuu väljakutse

“Meil on Facebookis käimas kilekotivaba kuu väljakutse, millega on
liitunud üle 2600 inimese. Paljud neist on meiega jaganud lugusid
sellest, kuidas mõned müüjad lausa suruvad kilekotte peale ning on
kliendi kilekotist keeldumisele reageerinud negatiivses mõttes
häiritult. Kindlasti võiks sellist teeninduskultuuri vältida. Inimeste
käest võiks sõbralikult küsida, kas ta vajab kilekotti ning mitte seda
automaatselt kaasa anda,” lausus Ohvril.

Septembris avaldatud TNS Emor uuringust selgus, et enamik Eesti
elanikke (89%) teab, et kilekotid on keskkonnale kahjulikud. Suurem osa
Eesti inimesi toetab kilekottide tasuliseks muutmist või/ja
keelustamist, eriti kui on olemas sobilikud alternatiivsed lahendused.