Sportlastel igapäevaelu lahutamatu osa on treenida, mõelda põhjalikult läbi enda järgmised toidukorrad, lugeda kaloreid ja gramme- see on põhimõtteliselt nende töö. Tavainimesed ei saa aga seetõttu tõmmata paralleele professionaalide ja enese toitumisharjumuste vahele.

Ainevahetus ei kiirene toidukordade arvu tõstes

Toidukordade arvu tõstmine ei suurenda toidu seedimisele kuluvat energiat ehk toidu termilist efekti. Seega ei suurene ka üldised energiakulutused ja ainevahetuse kiirus ei muutu. Toidu termiline efekt sõltub makrotoitainete valikust ja energiakulutused sõltuvad hoopiski igasugusest liikumisest ja kehalisest aktiivsusest.

Sagedamini süües ei ole isud ja näljatunne ilmtingimata paremini kontrolli all

Sagedasti söömise propageerijad väidavad tihti, et nii toitudes on toiduisu ja näljatunne paremini kontrolli all. Selle põhjenduseks öeldakse, et pikem paus söögikordade vahel põhjustab veresuhkru langemise, mis annab ajule signaali, et on vaja süüa. Selle tõttu tekib näljatunne ja süüakse rohkem kui vaja ning kaal tõuseb. Selles küsimuses ei ole aga täittõde, sest toiduisu ja näljatunne on individuaalne ning sõltub harjumuspärasest rutiinist. Mõned inimesed ei ole tõepoolest nii näljased kui toidukordi on päeva lõikes rohkem, teistel inimestel toiduisu ja näljatunne jällegi ei sõltu toidukordade arvust.

Mõned suured toidukorrad päevas tõstavad veresuhkrut ja see omakorda kaalu. Tõde või müüt?

Mitmed uuringud on tõepoolest näidanud, et tihedalt väikeste toiduportsjonite söömine on veresuhkrule hea mõjuga. See tähendab väiksemaid insuliini tõuse ning madalamat keskmist insuliini taset. Kas sellel on aga mõju rasvamassi langetamisele? Pigem mitte, kuna rasvamassi langetuse määrab energiadefitsiit, mitte insuliini või veresuhkru tase. Kui energiatarbimine on võrdne, siis ei ole toidukordade arvul rasvamassi vähendamisele mõju.

Kõige suurem kaalumuutja on energiatasakaal

Reegel on lihtne- kui tarbid rohkem kaloreid, kui kulutad, siis kaal tõuseb, tarbi vähem kui kulutad ja kaal langeb. Enamus uuringuid antud teemal näitavad, et toidukordade arvul siiski ei ole mõju rasvamassi langetamisele.

Isiklik lähemine on parim võimalik variant

Uuki sõnul on kõige parem meetod on see, mis sobib inimesele järjepidevalt. Toitumises on kõige olulisem energiatarbimine ja toidukordade arvu määrab isiklik eelistus. Peamine on järgida toitumisrežiimi, mis koosneb enamasti vähe töödeldud toitudest. Valida tuleks toidukordade arv, mis sulle sobib, olgu selleks mõni üksik toitainerikas ja korralik toidukord päevas või sagedasem söömine.

Oluline on antud teemal arvesse võtta, et tippsportlased ja harrastussportlased on täiesti erinevad grupid. Tippsportlaste energiakulutused võivad olla väga kõrged, mille tõttu on sagedasti toitumine täiesti põhjendatud. Samuti nõuab nende eluviis toitumise väga kõrget tähtsustamist. Harrastussportlased võivad head edu saavutada isegi vaid 2 toidukorraga päevas, kuigi keskmiselt sobib enamasti ilmselt 3-6 toidukorda.

Loe refereeritud artikli täisteksti, personaaltreeneri enda ja teiste nõustajate kogemusi siit.