"Pensionäride täiendava maksuvaba tulu kaotus tingiks selle, et kõik vanaduspensionärid hakkaksid maksma tulumaksu teatud määral. Teisalt see sama raha, mis jääb pensionäril tänu täiendava maksuvaba tulule kätte (220 eurot * 0,2 = 44 eurot), läheb suure tõenäosusega tarbimisse ja mingi osa jõuab kindlasti riigile ja ka ettevõtjatele.

Kuigi pensionäride täiendava maksuvaba tulu kaotamine annaks riigile natukene rohkem maksutulu ja teoreetiliselt lubaks sotsiaalmaksu langetada umbes 1-2% võrra, siis selline teguviis liigutaks pensionärid vaesusriski ja ettevõtjate olukord oluliselt paremaks ei muutuks. Veerandi Eesti inimeste vaesusriski langemine on suur probleem, mille lahendamine ei ole kerge," nentis Piirits.

Vahetult enne kevadisi riigikogu valimisi analüüsis Praxis kõigi erakondade valimislubadusi. Uuriti, kas sotsiaalmaksu alanemine tooks kaasa ka reaalse mõju. Nimelt näitasid Piiritsa arvutused, et sotsiaalmaksu alandamine kõigil 1% võrra - nii nagu Reformierakond koalitsioonilepingusse surus - tähendab riigieelarvele tulu vähenemist ligikaudu 70 miljonit eurot, kuid annab keskmisele seitsme töötajaga ettevõttele tulu vaid tuhatkond eurot aastas.

Madal sotsmaks ehk uued töökohad

„Selleks, et näha töökohtade loomises olulist mõju peaksime rääkima sotsiaalmaksu vähenemisest suurusjärgus 10%, nagu arvavad ka ettevõtjad, kuid samas tundub kõigi töötajate sotsiaalmaksu alandamine sedavõrd palju riigieelarve tasakaalu seisukohast võimatu,“ märgib analüütik ja lisab, et kui sellele ei järgne just olulised muudatused Eesti maksusüsteemis tervikuna.

Sotsmaksu lagi ehk targad töökohad

Praxis analüütikute sõnul aitaks sotsiaalmaksu lagi luua kõrge lisandväärtusega tippspetsialistide töökohti, sotsiaalmaksu erandid aitavad väiksemate kulude ja suurema mõjuga jõuda erinevate riskirühmadeni nagu näiteks osalise töövõimega inimesed või eakad, kui seda suudaks sotsiaalmaksu langetamine kõigil.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid